No ma põlesin ikka täiesti läbi. Ma tegin meeletult palju tööd terve suve ja üritasin enda vaimset tervist kuidagi vee peal hoida, aga lõpuks tuli murdepunkt. Ma sõin tervislikult, magasin, käisin sõpradega väljas, tegin trenni, aga sellest ikkagi ei piisanud. Investorid panid mind meeletu pinge alla ja ei lubanud Eestis külas ega reisidel käia, sest “peab müüke üles saama”. Kui ma ei suutnud enam ennast hommikul voodist üles ajada, siis ütlesin investoritele, et mul on aeg koju minna.
Pakkusin, et ma võiks neti teel tööd edasi teha, aga Saul arvas, et see ei ole hea lahendus. Ettevõtte rahavarud hakkasid ka otsa saama ja investorid ei soovinud enne raha juurde panna, kui uus juht leitud. Nii me siis otsisime paaniliselt uut tegevdirektorit suve viimastel kuudel. Olime peaaegu alla andmas, kui ilmus ideaalne kandidaat – Ketna. Ketna on nüüd kaks nädalat olnud tegevdirektor.
Ma alguses lootsin, et ma saan ennast täielikult eemaldada mõneks ajaks, aga kahjuks on kõik oluline info minu peas kinni, nii et ma pean ikkagi tööd edasi tegema. Minust sai nüüd fintants- ja operatsioonidirektor, mis tähendab, et ma teen paljusid tööülesandeid sama targalt edasi. See sobib mulle väga hästi, sest ma saan operatsioonidirektori ülesannetega väga hästi hakkama. Eriti hea uudis on see, et Ketna tahab kogu brändi ümber teha, nii et ma saan intensiivselt veebilehe progega tegeleda järgmised paar kuud.
Ma ei kujuta veel päris hästi ette, kuidas me otsuseid tegema hakkame. Igapäevaelus olen ma Ketna alluv, aga mul on jätkuvalt kõige suurem osalus – ma saan teoreetiliselt kord kvartalis kõigist üle sõita. Teoreetiliset. Ma ei usu, et reaalselt selline vajadus tekib. Ketnal on minust vähemalt kolm korda pikem kogemus ettevõtluses, nii et pigem ta veenab mind lihtsalt ümber, kui me kohe ühel meelel ei ole.
Viimased neli nädalat on olnud täielik limbo. Plaan oli see, et ma aitan Ketnat natuke aega ja siis kolin Eestisse tagasi. Alguses pidin novembri lõpus kolima. Siis Saul ütles umbes nii: “Ettevõte läheb pankrotti ja pärast septembrit enam palka ei saa, nii et koli oktoobri alguses!”. Siis me leidsime Ketna ja mu kolimine liikus jälle oktoobri lõppu, novembri algusesse. Eile istusin Ketnaga maha ja me otsustasime, et ma kolin järgmine pühapäev… Jeerum jeerum. Mul on natuke üle nädala aega ennast kokku pakkida. Loomulikult mul on juba kaks kotitäit lõnga siin.
