Mul on mitmest asjast täna kirjutada, aga alustame kõige olulisemast infost. Ketna ikkagi ei vastanud kellegi ootustele ja temagi ei suutnud numbreid piisavalt kiiresti üles saada. Mul oli paar nädalat pidevalt koosolekud ühe ja teise investoriga, kuni nad kamba peale suutsid ära otsustada, et ei ole mõtet enam raha raisata ja tuleb kahjumis toidutegemine kinni panna ja Ketna lahti lasta. Nad küll räägivad, et me proovime järgmise aasta kevadel uuesti, aga ma arvan, et nad lihtsalt ei taha aksepteerida, et Truli on elav surnu.
Pidin mitu emotsionaalselt rasket telefonikõnet tegema oma töötajatele, kellel kaob majanduskriisi alguses sissetulekuallikas ära. Uudise üle ei oldud rõõmsad, aga õnneks keegi oma frustratsiooni minu peal välja ka ei elanud. Nüüd kõik juba teavad ja ma olen ka veebilehele sõnumi üles pannud, et me järgmine teisipäev toitu kohale ei toimeta.
Ma olin veebilehe värskendamise hetkeks koroonas Mihklit põetanud juba mitu päeva. Jõudsin kõigile töötajatele ära helistada ja siis niitis koroona minu ka pikali. Õudne haigus! Mul pole ammu kondid niimoodi valutanud. Üle 38 palaviku ei ole ka aastaid olnud.
Pealkirja järgi võib tunduda, et kõik uudised on ainult halvad. Tegelikult ei ole! Mul ei ole ammu nii hea tuju olnud. Ma juba suvel tajusin, et Trulil ei ole kaua enam elada, nii et ma olen juba kurb ära olnud. Ma olen nüüd! See, et ma palgast ilma jään ei ole ka suurem asi, sest mu Amazoni ettevõte on praeguseks ajaks piisavalt suureks kasvanud, et mind dividendidega ülal pidada.
Truli läheb põhja = Mina saan teha, mis ma soovin oma ajaga.
Palavikus olles otsisin tegevusi, mis ei oleks liiga keerulised, aga laseks mul kulgeda flow state’is paar tundi. Mõtlesin välja, kust elamisraha tuleb järgmised paar kuud. Uurisin ravikindlustuse kohta, sest ma olen Eestis praegu kindlustamata ja mind aidatakse Euroopa ravikindlustuskaardiga ainult siis, kui jalg otsast kukub. Ja ma mõtlesin omale veel ühe sissetulekuallika välja.
Ilmselgelt ma ei kahetse Truli alustamist ja selle kallal kaks aastat töötamist. See oli minu jaoks nagu tasuta MBA, sest ma pidin nii palju asju kiiresti ära õppima. Ühtlasi, ma nägin kuidas erinevad väikeettevõtted toimivad. Tänu sellele avastasin, et paljudes väikeettevõtetes makstakse töötajatele ülesannete eest, mida paar rida koodi teeks sekundiga ja ilma vigadeta ära. Ettevõtted ei saa omale praeguses majanduslikus olukorras lubada töötajaid, kes lihtsalt liigutavad tabelites numbreid ringi.
Ma oskan neid paari rida koodi kirjutada.
Minu uus sissetulekuallika idee on see, et ma pakun Eestis ettevõtetele automatiseerimise teenust. Esialgne programmeerimine on tasuta, aga tarkvara kasutamine maksab iga kuu. Ma panin kohe palavikulises seisundis veebilehe üles. Tere tulemast, veebisulane.ee.
Esimest veebilehe versiooni saab vaadata siit. See fail ajas ei muutu, sest ma tahan jäädvustada veebilehe kõige esimest versiooni.
Pereliikmed võib-olla loevad seda ja mõtlevad, et issand jumal võta puhkust. Jaa-jaa ma puhkan nüüd paar kuud enne, kui ma hakkan järgmist suuremat projekti tegema. Aga veebileht võib ju üleval olla, äkki esimene klient leiab mu ise juba üles.
