Tahan teile edastada, kui raske on raskeid asju teha.
Oma 36000€ kasumi eesmärgi saavutamiseks lisan see aasta mitu uut passiivse tulu projekti. Üks neist projektidest on Skillshare kursuse avaldamine. Skillshare on nagu Netflix netikursustele. Kliendid maksavad iga kuu teatud summa ja õpetajad saavad raha iga vaadatud minuti eest. Skillshare õpetajad teenivad väidetavalt esimese kuuga keskmiselt 200€, kuigi see number on ilmselt hiljutiste muudatuste tõttu veidi madalam.
Kunagi ammu üritasin käivitada heegeldamiskursusega veebilehe, aga mul sai jaks otsa enne, kui ma videod valmis sain. Mul ei olnud piisavalt teadmisi ei veebilehe ehitamise ega videote filmimise ja töötlemise kohta. Nüüd ma oskan päris hästi veebilehti teha, aga videote töötlemise oskust mul ikka ei ole. Sellegipoolest soovin netikursuse loomist proovida. Ühinesin isegi Skillshare Teacher Challenge’iga, et ennast järje peal hoida.
Selleks, et challenge läbida ja võib-olla isegi iPad võita, on vaja kvaliteetne kursus veebruari lõpuks üles panna. Õigemini, teoorias peaks juba 8. veebruariks kõik videod valmis olema, et saaks ülejäänud veebruari keskenduda turundamisele ja tagasiside põhjal kursuse parandamisele.
Teen ja teen ja valmis ei saa
Ma olen detsembri keskpaigast peaaegu iga nädal töötanud kursuse kallal. Kartsin kohe kaamera ette hüppamist, nii et esialgu filmisin ära B-roll’id ehk illustreerivad kaadrid põhimaterjali kõrvale. Tegin detailse plaani iga video jaoks ja pikad nimekirjad sellest, mida filmida ja millist heli salvestada.
Mind iga kord üllatab, kui palju aega ja vaeva läheb, et uus projekt käima lüüa. Mul on tunne, et ma olen kuid ja kuid aina filminud ja püüelnud, aga mul on valmis vaid üks video. Seegi video on suhteliselt halb, nii et tuleb hiljem ümber teha.
Jube raske on ennast motiveerida Skillshare kursuse kallal tööd tegema. See esialgne inspiratsioon, mis alustamiseks tõuke andis, on ammu ära kadunud, nii et ma töötan puhta tahtejõu pealt iga päev. Maha istuda ja kirjutada on palju lihtsam kui filmida ja videosid töödelda. Sellepärast mul ongi blogi mitte YouTube’i kanal!
Puudub varustus, aga tehnilisi probleeme jagub küll
Peale hea telefoni ja väikese mikrofoni ei ole mul filmimise varustust. Mul ei ole isegi statiivi, aga ma avastasin, et telefonihoidja-jalg ajab asja ära, kui on serva, mille külge teda kinni kruttida. Mul ei ole stuudiovalgustust, aga mul on kaks päikeselampi, mis said ostetud talvise depressiooni vastu võitlemiseks. Põhjapoolne suur aken aitab ka tekitada head hajusat valgust, aga praegusel aastaajal saab seda valgust ainult paar tundi päevas.
Mul ei ole võimsat arvutit, millega videosid töödelda. Minu läpaka peal on Linux, mida kõige populaarsemad videote töötlusprogrammid ei toeta, nii et pidin otsima alternatiive. Nägin tundide kaupa vaeva, et leida üles sätted, mis võimaldavad näiteks video eksportimisel kõiki nelja protsessorituuma kasutada, sest muidu arvuti suri ära enne, kui video eksporditud sai.
Minu salarelvad – järjepidev alustamine ja flow seisund
Minu eesmärk seda postitust kirjutades ei ole vinguda, kuigi vingumine on ka tore (minu jaoks). Ma tahan realistlikult dokumenteerida seda, kuidas minu erinevad projektid valmis saavad. Ma ei ole imeinimene, kellel lihtsalt jätkub inspiratsiooni, et midagi otsast lõpuni ära teha. Asjad võtavad alati kaks korda kauem aega ja raha, kui ma algul arvasin. Mõni päev on motivatsioon täiesti nullis.
Sellegipoolest, asjad saavad lõpuks tehtud. Ma olen palju suuremaid projekte lõpule viinud, nii et mul on aastate jooksul tekkinud efektiivsed strateegiad, mis aitavad insipratsioonivaesetest aegadest läbi suruda. Kõige kriitilisemad teadmised on
- Kuidas tagada järjepidevalt alustamine.
- Kuidas kiiresti siseneda flow seisundisse, et töö tegemine ise oleks meeldiv.
Minu tugevus on ikka ja jälle alustamine. Kui aina laua taha istuda ja alustada, siis lõpetamine tuleb iseenesest. Ka projekti viimased paar tööülesannet nõuavad seda, et sa istuksid maha ja alustaksid viimast 30-minutilist tööblokki.
Flow või vooluseisund on vaimne seisund, mida iseloomustab täielik ja vaevatu süvenemine töösse. Flow seisund tuleb kasuks siis, kui sa oled juba pepu tooli peale ja arvuti lahti saanud. Mida kiiremini sa suudad siseneda flow seisundisse, seda vähem on vaja võidelda tähelepanu hajumise ja igavustundega.
Teadlikult kinnistatud harjumus tööd teha
Kui ma peaks alati oma tahtejõudu ja motivatsiooni kasutama, et alustada, siis ma ei saaks midagi tehtud. Selleks, et saavutada nii järjepidev alustamine kui kiirelt sisenemine vooluseisundisse, on vaja tekitada tugev töötegemise harjumus. Inspireeritult sellistest raamatutest nagu “Harjumuse jõud” ja “Aatomharjumused” olen teadlikult kinnistanud töötegemise harjumuse, mis on seotud kindla aja ja kohaga.
Ma töötlen videosid Lido sööklas. Lido kõlab esialgu nagu kummaline valik, sest söökla õhkkond üldiselt ei soodusta keskendumist. Aga Lidos on teatud eelised, mida kodukontoris ja muudes kohvikutes ei ole.
1. Töökohas tehakse ainult tööd
Ma ei käi Lidos niisama söömas ega sõpradega aega veetmas. Lido on eksklusiivselt töötamise koht, erinevalt näiteks minu kodus olevast kirjutuslauast. Kui ma Lidosse maha istun, siis minu aju teab kohe, et nüüd läheb arvuti lahti ja hakkab keskendumine.
Muide, töökohas ei käi ka töö planeerimist. “Planeerimise režiim” ja “töö tegemise režiim” on ajus täiesti erinevad programmid. Plaani tegemine on lõbus. Töö tegemine võib olla nii igav, et hakkab füüsiliselt valus. Kui ma jõuan oma töökohta, siis mul on juba olemas täpne tööülesannete nimekiri. Ma ei tee töökohas ühtegi otsust selle üle, mille kallal ma nokitsema hakkan.
2. Töökohta iseloomustavad kindlad stimulandid
Nii nagu hambapesemise harjumust kinnistab kihelev värske tunne, siis minu töötegemise harjumust kinnistab see, et Lidos on kindlad stimulandid, mis ütlevad minu ajule, et nüüd on aeg aktiveerida robotirežiim.
- Alati sama maitsega kohv stimuleerib maitsemeelt.
- Akvaariumid kalakestega stimuleerivad nägemismeelt.
- Konstantse tugevusega sööklalärm stimuleerib kuulmismeelt.
Lido on hea stabiilne keskkond. Mul ei ole vaja vaikust, et keskenduda. Mul on vaja, et iga kord oleks samasugune helimaastik. Lidos on alati lärm, erinevalt teistest kohvikutest nagu Reval Cafe, kus mõnikord on haudvaikus ja mõnikord lapsed karjuvad. Lidos on alati akvaariumid kalakestega. Kuskil mujal neid ei ole.
Ma olen piisav arv kordi käinud Lidos (eksklusiivselt) tööd tegemas, et kui ma Lidosse maha istun, siis harjumused võtavad üle. Ma ei mõtle sellele, kas ma viitsin või ei viitsi tööd teha. Arvuti läheb lahti, käed tõusevad klaviatuurile ja hakkavad kirjutama. Tahtejõudu on vaja kasutada ainult nii palju, et kodust Lidosse jõuda. Kui ma selle esmase jõupingutuse ära teen, siis ma saan 2 tundi intensiivset tööd tehtud.
Tegevusplaan
Kuna ma olen oma nõuanded avalikult kirja pannud, siis ma pean neid ise järgima. Järgmised paar nädalat veedan iga päev vähemalt 2h Lidos aega, töötlen videosid, filmin ja loodan 8. veebruariks kõik videod valmis saada ja oma juhendajaga jagada. Skillshare kursuse loomine on küll raske, aga ma usun, et ma saan sellega hakkama. Eks ma annan teada…
