Põhieesmärgid ja boonuseesmärgid: kuidas olla võimalikult produktiivne, ilma läbipõlemata

Kas parem on panna to-do listi kõik võimalikud ülesanded või ainult need, mida suudad kindlasti päeva jooksul ära teha?

Kuskil peaks olema kuldne kesktee, aga selle leidmine on võimatu.

Me kipume kas ülehindama või alahindama seda, kui palju tööd tegelikult jõuame teha. Mõlemad äärmused tapavad motivatsiooni.

• Kui paned endale liiga palju ülesandeid ja ei jõua neid kõiki tehtud, siis tunned pidevalt, et oled “maha jäänud”.
• Kui aga ülesanded saavad enne päeva lõppu tehtud, siis kaob tööhoog ära. Kas peaks puhkama või võtma veel midagi ette?

Mõlemal juhul on tunne, et asjad liiguvad jube aeglaselt.

Pendeldasin pikalt kahe süsteemi vahel

Mitte keegi ei suuda ennustada, kui kaua tööülesanded tegelikult aega võtavad

Ideaalses maailmas oskaksime hommikul paika panna, kui palju jõuame päeva jooksul tehtud. Aga päris elus see lihtsalt ei tööta.

Mõni asi, mis tundub kümneminutiline, neelab terve tunni. Ja teine, mis näib keeruline ja tüütu, saab üllatuslikult kiiresti valmis. Lisaks segavad vahele ootamatud sõnumid, meilid ja pisiasjad, mida me ei oska ette näha.

Lahendus: põhieesmärgid ja boonuseesmärgid

Töömahu ala- ja ülehindamise vastu aitab üks väga lihtne, kuid tõhus nipp. Sea endale iga päev

• põhieesmärgid – kuni kolm kõige olulisemat ülesannet, mis peavad kindlasti tehtud saama;
• boonuseesmärgid – mõned olulised ülesanded, mida teed ainult juhul, kui jätkub aega ja energiat.

Minu tänased põhieesmärgid ja boonuseesmärgid on näiteks sellised.

Põhieesmärgid

1. Vasta assistendi kandidaatidele. 👈️ Kõige olulisem
2. Kirjuta blogipostitus valmis.
3. Programmeeri 2 h.

Boonuseesmärgid

4. Tee kaks sotsiaalmeediapostitust.
5. Kirjuta valmis järgmine blogipostitus.

Boonuseesmärke peakski olema nii palju, et neid pole võimalik ühe päevaga ära teha. Ma tean, et ma ei jõua tänasega kaks blogipostitust valmis kirjutada, aga võib-olla jõuan järgmise postituse idee ja struktuuri paika panna.

Boonuseesmärkide mõju motivatsioonile

Eesmärkide jaotamine põhi- ja boonuseesmärkideks kaitseb sind sinu enda negatiivsete mõtete eest. Kindlasti on lugejate hulgas neid, kes ennast pidevalt piitsutavad, sest nad “ei teinud piisavalt tööd”.

Nüüd oled kindlalt defineerinud, mis on piisav.

Päevad pole vennad. Sinu päevaplaani ja eesmärkide süsteem peaks olema piisavalt paindlik, et suudad endaga elada ka siis, kui jääd haigeks, pead sünnipäeva või lõpetad tööpäeva varakult, sest õues on ilus ilm.

Boonuseesmärke saab ka mujal rakendada

Boonuseesmärke saab kasutada igasugustes elu aspektides.

• Käid kindlasti kolm korda nädalas trennis, aga kui jõuad ja jaksad, siis lisad neljandaks trenniks pikema jalutuskäigu.
• Mediteerid iga hommik 20 minutit, aga kui see jääb tegemata, siis teed õhtul lühema meditatsiooni.
• Kirjutad vähemalt ühe lehekülje, aga kui jõuad, siis kirjutad terve peatüki valmis.
• Pesed kindlalt pesu ära ja koristad kööki. Kui jõuad, siis teed vannitoale suurpuhastuse.

Sellist eesmärkide seadmise süsteemi saab kasutada nii päevaplaani koostamisel kui ka nädala- ja kvartalieesmärkide seadmisel. Mida kaugemale ette ennustad, seda rohkem on vaja paindlikkust ja valmisolekut plaane kohandada.

Põhieesmärkide ja boonuseesmärkide süsteem aitab hoida tasakaalu saavutuste ja enesehoiu vahel. See annab selge sihi, kuid jätab ruumi elule ja ootamatustele.

Iga päev ei pea olema täiuslik – oluline on, et liigud järjepidevalt õiges suunas. Mõni päev teed ainult põhieesmärgid, mõni päev üllatad end boonusega. Nii püsib motivatsioon, töö edeneb ja läbipõlemine ei pääse ligi.