Mul hakkab vaikselt frustratsioon tekkima sellest, et tööd on kolme inimese jagu, aga mind on ainult üks. Ma tahaks endast teha koopia. Mul on tüüpiline asutaja mõtlemine, et “ainult mina oskan kõike õigesti teha”. Ma pean sellest piiravast mõttest vabanema, et firma saaks kasvada.
Saul on juba nõusse räägitud, et mul on teist poole kohaga inimest juurde vaja. Kõik meie teised töötajad teevad alla poole koha tööd, nii et keegi, kes teeks 10-20 tundi nädalas tööd, oleks väga suureks abiks. Aga kuidas leida keegi, kes oskaks raskeid ülesandeid teha, aga samas ei oleks kuri, kui ta peab kleepse välja lõikama ja lehekesi jagama? Ma ei suuda rohkem “idee meestega” tegeleda.
Las ma räägin teile idee meestest. Need on need inimesed, kes tulevad käed puusas ja hakkavad sulle rääkima oma headest ideedest. Näiteks kuidas ma peaksin firmat juhtima, kuidas turundust tegema ja nii edasi. Loomulikult, teiste häid ideid on kasulik kuulata, aga keegi peab neid ideid ju rakendama ka. Mul oli vahepeal assistent, kes pidevalt rääkis mul eetri täis oma ideedega, aga kui ma palusin reaalselt tal midagi teha, siis tal võttis kõige lihtsam ülesanne kaks nädalat. Mul on vaja tegijat, mitte mõtlejat. Ma olen ainuke tegija praegu.
Üritan kolme taldrikut korraga õhus hoida. Minu suurimad prioriteedid on:
- Kindlustada sujuv üleminek uuele kokale,
- Leida uus töötaja, kes võtaks poole minu tööst enda peale,
- Iga nädal rohkem müüa.
Kolmas punkt ajab mulle kõige rohkem judinaid peale. Mul ei ole olnud aega, et turundusele korralikult keskenduda, nii et Saul on veendunud, et see ei ole minu kõige tugevam külg. Okei, süsteemine loomine on tõepoolest minu kõige tugevam külg, aga ma arvan, et turundus on teine või kolmas. Mul ei ole olnud mahtigi näidata, kas ma seda oskan või ei oska! Minu lootus on, et kui keegi osad asjad minu laualt ära võtab, siis ma saan turunduses särada.
