Kas te tahate teada, mis oli kõige paremini toimiv mentaalne trikk, mis aitas mind sügavas depressioonis, läbipõlenud seisus ja ka täna, kus mul on vaimselt enam-vähem kõik korras? Mul on telefonis seadistatud meeldetuletused, mis küsivad paar korda päevas minu käest: “Mida teeks edukas inimene praegu?”. Kui ma seda küsimust näen, siis ma mõtisklen vastuse üle ja otsustan, kas ma soovin käituda nii, nagu edukas inimene praegusel ajahetkel käituks.
Miks “Mida teeks edukas inimene praegu?” on geniaalne küsimus
- Rakendub igas olukorras. Teoorias võiks ükskõik milline meeldetuletus toimida. Miks mitte panna lihtsalt meeldetuletus “Ära laiskle!” või “Tee tööd!”? Selliste käskluste probleem on see, et nad ei rakendu igas situatsioonis. “Mida teeks edukas inimene praegu?” on hea küsimus, mida endalt igas olukorras küsida. Vahet pole, kas sa just jõudsid töölt koju, vedeled palavikuga voodis või jood oma hommikukohvi. Edukas inimene ei tee iga vaba moment tööd, nii et suvalistel kellaaegadel endale meelde tuletada, et tuleks tööd teha, ei ole adekvaatne.
- Ei puuduta minevikku ega tulevikku. Küsimus keskendub käesolevale hetkele – “Mida teeks edukas inimene praegu?”. Meid ei huvita, mis sa enne praegust hetke teinud oled. Meid ei huvita, mida sa teed tunni aja pärast. Küsimus käib ainult praeguse momendi kohta.
- On positiivse alatooniga. “Ära ole laisk!” on negatiivse alatooniga küsimus. “Mida teeks edukas inimene praegu?” ei ole süüdistav. See ei tekita negatiivseid tundeid, vaid panem mõtlema sellele, mis sorti inimene sa tahaksid olla.
Harjutame küsimusele vastamist
Teeme väikese mentaalse harjutuse. Ma annan sulle situatsiooni ja sina pead mõtlema välja, mida sinu arvates edukas inimene selles situatsioonis teeks. Ma kirjutan sellest, mis mina arvan. Meie vastused võivad erineda.
Sa teed parasjagu keskendunult tööd. Telefon suriseb ja küsib: “Mida teeks edukas inimene praegu?”.
Mida edukas inimene sellel hetkel teeks? Mina arvan, et ta paneks ruttu märguande kinni ja süveneks töösse. Edukas inimene teebki süvenenult tööd.
Sa oled sõbra sünnipäevapeol. Vanade tuttavatega on lõbus juttu ajada. Telefon suriseb. “Mida teeks edukas inimene praegu?”
Kas edukas inimene “lõpetaks laisklemise”, peidaks ennast kuskile nurka ja vastaks emailidele? Ilmselgelt mitte. Edukas inimene on tugeva ja toetava suhtlusvõrgustikuga. Ta hoolib oma sõpradest ja kui ta on otsustanud, et ta läheb sõbra sünnipäevale, siis ta on kogu oma tähelepanuga seal ja ei mõtle tööle. Ta paneb märguande kinni ja võib-olla läheb ütleb oma sõbrale paar head sõna.
Sa vedeled diivani peal ja oled viimased 40 minutit sotsiaalmeediat kruttinud. Kui meeldetuletus heliseb, siis sa märkad, et su kael hakkab juba kangeks jääma.
Edukas inimene võtaks ennast kokku ja ajaks ennast diivanilt püsti. Väike puhkus on okei, aga sotsiaalmeedias üle 40 minuti olemine on kahaneva tuluga. Järgmised 10 minutit ei ole nii meeldivad, kui esimesed 10 minutit. Edukas inimene ajaks ennast märguande peale diivanilt püsti ja otsustaks teha ükskõik mida, mis ei ole telefonis kruttimine. Ta läheks paneks pesu pesema või midagi sellist.
Sa teed süüa, aga samaaegselt muretsed, et sul on üks väga oluline tööülesanne tegemata. See tuleks kindlasti enne magamaminekut ära teha.
Siin võivad meie vastused küll lahku minna. Mina arvan, et ei saa lihtsalt söögitegu pooleli jätta, aga oma muret ignoreerida pole ka õige. Edukas inimene vaaritaks edasi, aga samaaegselt mõtleks välja, kuidas garanteerida, et ta saab pärast söögitegu asuda keskendunult tööle. Äkki saaks arvuti juba lahti teha seni, kuni kartulid keevad? See teeks alustamise natukenegi kergemaks. Oo! Ja edukas inimene teeks selle toidu kõrvale kindlasti salatit, mitte ei sööks paljast liha ja kartulit.
Sul on palavik. Aju hakkab kohe silmadest välja jooksma. Kõik töö on tegemata! Sa pole üldse suutnud täna midagi teha ja see teeb olemise veel hullemaks.
Edukas inimene võib-olla küsiks endalt: “Mis juhtub siis, kui ma täna üldse enam tööd ei tee?”. Tal tuleks meelde, et on üks konkreetne töömeil, millele tuleb kindlasti vastata, aga ülejäänud tööülesanded võivad tegelikult ka homseni oodata. Edukas inimene pingutaks ja vastaks sellele ühele emailile ära ja siis läheks voodisse puhkama. Edukad inimesed ei tööta palavikuga, vaid keskenduvad tervenemisele.
Sa tegeled tööasjadega, kuigi sul oli päevaplaanis trenni minek kirjas. Üldse ei viitsi.
Edukas inimene üritaks mõista, kas ta kasutab tööd vabandusena, et mitte trenni minna. Ta mõtiskleks, kas tema jaoks on trenn olulisem kui töö või vastupidi. Mis on sinu jaoks olulisem? Minu jaoks on edukas inimene see, kes hoolitseb oma tervise eest ja garanteerib, et ta suudab ka pikas perspektiivis tööd teha. Tund aega trenni on palju kasulikum kui ekstra tund aega tööd.
Õige vastus ei ole alati “Rohkem tööd teha!”
Nagu sa nägid, siis vastused olenevad olukorrast. Edukas inimene hoiab ennast ja ei pinguta üle, nii et igal hetkel ei ole õige vastus rohkem tööd teha. Pingutamine on strateegiline.
Ei tohi unustada, et edukad inimesed jäävad ka mõnikord haigeks või ärkavad paha tujuga. Nad teevad otsuseid, võttes arvesse oma vaimset ja füüsilist tervist antud olukorras.
Vastused olenevad sellest, mis on sinu jaoks “edu”
Milline on sinu arvates edukas inimene? Sinu vastused üleval olevatele küsimustele võisid minu omadest erineda, sest edukus ei ole universaalselt defineeritud. Minu definitisiooni järgi ei ole Elon Musk näiteks edukas inimene, sest tal ei ole aega veeta oma perega.
“Mida teeks edukas inimene praegu” küsimus võib aidata sul välja selgitada, mis on sinu jaoks edu, juhul kui edu niisama sõnadesse panemine on raske.
Kuidas strateegiat oma elus rakendada
Ideaalses maailmas ei oleks meeldetuletusi vaja seadistada. Loeksid lihtsalt ühe korra blogi ja sul jääks kohe meelde igas järgnevas olukorras otsustada, mida edukas inimene sellel hetkel teeks. Kahjuks meie ajud vajavad veidi rohkemat, et uut harjumust juurutada.
Ma soovitan sul panna paar korda päevas helisema kas äratuskell või kasutada mõnda mobiilirakendust, et seadistada hääletud meeldetuletused. Minul on kõik meeldetuletused TickTick äpis, mida ma kasutan ka muude nimekirjade talletamiseks.
Kuidas valida meeldetuletuste sagedus
Kui ma esimest korda selle tehnika “Atomic Habits” raamatust leidsin, siis ma panin endale ärkamisest magamaminekuni iga tunni aja tagant meeldetuletused. Mind lihtsalt nii inspireeris lugu naisest, kes võttis kaalust alla tänu sellele, et ta hakkas endalt küsima “Mida teeks vormis inimene selles olukorras?”.
Elevus läks peagi üle ja ma avastasin, et ma panen meeldetuletused lihtsalt kinni ja ei mõtle kuigi pikalt oma vastuste üle. Eriti tüütu oli see, kui ma üritasin töösse või sõbraga ajaveetmisesse süveneda ja meeldetuletused aina kuhjusid. Iga tunni tagant oli minu jaoks liig. See strateegia ei toimi, kui see on tüütu.
Samas, mida rohkem meeldetuletusi, seda kiiremini uus harjumus külge jääb. Eesmärk on jõuda sellisele tasemele, et sul tuleb juba endal meelde kuldset küsimust küsida, kui on otsustamise hetk.
Oluline on see, et kui meeldetuletusi on liiga palju, siis vähenda nende tihedust, mitte ära anna kogu süsteemi osas alla. Mina tegin esimesel katsetamisel selle vea, et kui iga tund tüütas ära, siis ma panin kõik meeldetuletused kinni, aga harjumus ei olnud veel juurdunud.
Alles nüüd, kaks aastat hiljem, olen ma hakanud automaatselt mõtlema, mida edukas inimene teeks, kui on vaja mingi otsus teha või väikesest ebamugavustundest läbi suruda. Nüüd on nii, et kui tuletõrjehäire ajab mind kell 6:15 üles (see juhtus hiljuti), mistõttu ma saan ühe tsükli võrra vähem magada ja muretsen, et tuleb halb ja unine päev, siis ma tean, mida teha. Sellel muretsemise hetkel ma küsisin endalt: “Mida teeks edukas inimene praegu?”. Jõudsin järelduseni, et edukas inimene annaks endast parima, et saada sama palju produktiivset tööd tehtud kui muidu, aga ta ei süüdistaks ennast, kui tal näiteks pärastlõunal tuleb sajandi laiskus peale. See on loomulik, et napi ööunega ei saa optimaalselt tööd teha. Mul ei olnud vaja meeldetuletust, et nii mõelda.
Nüüd on mul meeldetuletus pandud ainult 5 korda päevas väga kriitlistel kellaaegadel, mis ma olen katse-eksitusmeetodiga välja selgitanud.
- Kell 10:00, kui mul on risk jääda koju molutama selle asemel, et ennast kohvikusse tööle vedada.
- Kell 14:00, kui ma olen oma esimese päevase toidukorra söönud ja tuleb uni peale. Tahaks lõunauinakut teha või telefonis kruttida, aga ma tean, et see ei tee mul olemist heaks. See meeldetuletus on mind nii mõnigi kord diivanilt kinni püüdnud.
- Kell 18:00, kui ma tihti jään videosid vahtima, kuigi õhtu on veel noor ja võiks veel pürgida eesmärkide poole või teha midagi mõistlikumat oma ajaga.
- Kell 20:00, kui on vaja teha viimane pingutus enne, kui on aeg otsi kokku tõmmata.
- Kell 23:00, mis tuletab meelde, et nüüd on aeg õhturutiiniga alustada.
Ma ei saa oma meeldetuletusi täielikult ära kustutada, sest iga paari päeva tagant püüab mõni neist mind sellisest olukorrast, kus ma parasjagu ei tee nii nagu edukas inimene teeks. Siis tuleb mul meelde, et õige jah, ma tahtsin ju edukas inimene olla.
