emotsioonide_analuus

Ma jälgisin oma meeleolu 365 päeva. Siin on minu 10 järeldust.

Ma tegin midagi, mida normaalsed inimesed ei tee. Ma kirjutasin terve aasta üles absoluutselt kõik tegevused, mis ma päeval tegin ja kuidas ma ennast neid tehes tundsin. Ma ei jätnud ühtegi päeva vahele.

Alustasin meeleolu eksperimenti psühholoogi soovitusel, kes arvas, et mul on kas hooajaline depressioon või bipolaarsus. Hooajalise depressiooni välistamiseks oli meil vaja teada saada, kas minu depressiivsed episoodid on korrelatsioonis pimeda ajaga. Kirjutasin päeva jooksul üles, mis ma tegin ja hindasin oma meeleolu järgmiselt:

  • Superhea – hüperaktiivne maania.
  • Väga hea – lihtsalt normaalsuse piirides hea tuju.
  • Hea – rahulik neutraalne seisund, mis on pigem positiivne.
  • Halb – natuke õnnetu ja ei viitsi eriti vaeva näha.
  • Väga halb – pisarates või täiesti teovõimetu.

Neutraalset hinnangut ma skaalale ei lisanud, sest ma tahtsin sundida ennast otsustama, kas mul on siis hea tuju või halb tuju. Liiga lihtne oleks olnud koguaeg meeleolu neutraalseks hinnata.

Sain tänu meeleolu jälgimise eksperimendile kinnitust, et minu meeleolu ei ole talvel madalam kui suvel. Aga see oli lõpuks kõige vähem oluline järeldus. Õppisin eksperimendist nii palju muud, mida nüüd hea meelega lugejatega jagan.

Mis ma meeleolu jälgimisest õppisin

1. Üleüldine meeleolu ei sõltu sellest, mis päeval toimub.

Mu aju võib mulle väita, et halva tuju põhjustaja on buss, mis jäi hiljaks, või külm ilm. Aga nüüd on mul aasta jagu statistikat, mis kinnitab, et keskmist päeva meeleolu ei mõjuta välismaailmas toimuv peaaegu üldse.

Tööd täis stressirohke päev möödub üks kord väga halva tujuga ja teine kord suure energia ja hasardis tööhooga. Kurguvalu on üks päev kerge ebamugavus ja teine päev olen veendunud, et minu laiskus, ülesöömine ja enesehaletsus on ainuüksi kurguvalust põhjustatud.

Mul oli tõesti vaja terve aasta detailselt meeleolu jälgida enne, kui ma aktsepteerisin, et minu halb meeleolu tuleb minust endast, mitte välismaailmast. Kui midagi “halba” päeva jooksul juhtub, siis meeleolu kukub korraks alla, aga juba paari tunni pärast taastub samale tasemele. Aasta jooksul oli väga vähe selliseid olukordi, kus tõesti mingi välismaailma tegur mõjutas mitu päeva minu meeleolu.

Praktiline rakendus. Nüüd ma regulaarselt ignoreerin omaenda mõtteid. Kui mulle tuleb pähe mõte, et “Mul on halb tuju, sest mul on täna nõme koosolek”, siis see lihtsalt ei ole tõsi. Koosolek ei ole süüdlane, vaid lihtne vabandus, mille aju mulle ette viskab, sest kõigel halval peab mingi põhjus olema.

2. Töökad päevad keskmiselt tõstavad meeleolu. Pikad vedelemised langetavad meeleolu.

Siin on veel vigaseid mõtteid, mis mu aju genereerib:

  • “Mul on halb tuju, sest ma pean täna nii palju tööd tegema.”
  • “Mul on halb tuju, sest ma saan täna alles hilja õhtul puhata.”

Mul oli regulaarselt vabadel päevadel halvem tuju kui tööpäevadel. Kõige hullemad on täiesti tegevustevabad laupäevad ja pühapäevad. Pärast pikka ja intensiivset töönädalat tundub jube ahvatlev jätta laupäev täiesti tühjaks, et saaks lihtsalt vedeleda, Netflixi vaadata ja kududa. Aga kui statistikat objektiivselt vaadata, siis see ei tee mind õnnelikuks.

Praktiline rakendus. Ma organiseerin nädala jooksul endale nädalavahetuseks tegevusi. Ma ei tohi jätta tegevuste organiseerimist laupäeva hommikusse, sest siis ma olen juba liiga väsinud ja jään koju vedelema.

Vedelemine võib tunduda mõnus, aga pikalt vedelemine ei mõju meeleolule hästi.

3. Halval tujul on korduvad mustrid.

Tänu meeleolu jälgimise eksperimendile tean oma halva tuju mustreid. Mul on peaaegu alati hommikuti halb tuju, aga hommikurutiini lõpuks on see läinud. Praktiline rakendus: Hommikusi negatiivseid mõtteid võib ignoreerida, sest halb tuju läheb ise üle.

Kui ma ennast päeva jooksul liiga ära väsitan, siis on mul ka õhtul halb tuju. Ma ei kannata seda, kui mul on igav, aga ma ei jaksa midagi teha. Tekib ka hirm järgmise päeva ees, sest ma kardan, et ei ole füüsiliselt võimalik järgmiseks päevaks taastuda. Aga statistika näitab, et ma taastun järgmiseks hommikuks ära. Praktiline rakendus: Ka õhtuseid halva tuju mõtteid võib ka vabalt ignoreerida.

4. Tuju päeva esimesel poolel ei määra tuju päeva teisel poolel.

Kui ma enne meeleolu eksperimenti ärkasin halva tujuga, siis ma alati põdesin, et halb tuju ei lähegi üle ja päev on rikutud. Kõik tööd jäävad tegemata ja võib kohe päeva maha kanda.

Nüüd ma tean, et kõik võib muutuda. Meeleolu päeva esimesel poolel ei mõjuta meeleolu päeva teisel poolel ja vastupidi. Tegelikult statistika pigem näitabki, et meeleolu muutub päeva jooksul, mitte ei püsi sama.

Ma olen päris palju rääkinud kõigist faktoritest, mis meeleolu ei mõjuta. Aga mis siis määrab selle, kas mul on hea või halb tuju? Ka sellele küsimusele leidsin vastuseid.

5. Meeleolu mõjutaja nr 1 – Uni.

Halb uni kaks ööd või rohkem peaaegu et garanteerib madala meeleolu! Kui ma kaks ööd järjest saan tund aega vähem magada, siis on bussist maha jäämine täielik katastroof. Ma lihtsalt ei suuda enam väikeste takistustega toime tulla!

Ma teadsin ammu juba, et uni on oluline, aga nüüd mul on eriti suur motivatsioon hoida regulaarset unegraafikut. Kui oleks tablett, mida iga päev võtta, et sul oleks hea tuju, siis sa ju võtaksid seda! Regulaarne kvaliteetne uni ongi see tablett.

6. Meeleolu mõjutaja nr 2 – Toitumine.

Teine suurim meeleolu mõjutaja on toit. Samamoodi nagu unega, ilmub toidu mõju alles päeva või paari pärast. Üks kord sõpradega väljas pitsat süüa mõjutab meeleolu positiivselt. Maitsev toit on üks suurimaid rõõmu allikaid mu elus. Aga kui kolm päeva järjest pitsat, burgerit ja friikaid süüa, siis teeb meeleolu peakat.

Leidsin, et kõige olulisem on vähendada kiiresti seeditavate süsivesikute kogust. Pean sööma rohkem valku ja kiudaineid, kui tahan mentaalselt stabiilne olla.

Ma ei ole nõus rämpstoitu täielikult elust välja lõikama. Kui ma söön rämpstoitu, siis ma lihtsalt järgmistel toidukordadel tasakaalustan seda eriti kirju tervisliku toiduga.

Selles Tenerife hotelli buffees pakutakse head tuju tänaseks ja halba tuju homseks.

7. Meeleolu mõjutaja nr 3 – Ületreenimine ja üleväsimus.

Regulaarne trenn on ilmselgelt hea, aga tuleb välja, et mul on pigem ületreenimise oht. Ma juba mainisin, et mul on õhtuti halb tuju. See esines eriti tihti siis, kui ma vahetasin treeningkava või tõstsin jõusaalis liiga järsku raskusi.

Üleväsimus paneb mind sellisesse seisundisse, kus ma ei taha mitte midagi teha. Ma ei jaksa tööd teha, aga isegi arvutimängu mängimine tundub nagu liiga suur pingutus. Sellises seisundis hakkab mu meeleolu vaikselt langema. Kui see seisund tuleb peale mitu tundi enne magamaminekuaega, siis on eriti õudne, sest ainuke asi, mis mind sellel hetkel aitab, on magamaminek.

Praktiline rakendus. Ma ei tohi lasta endal üle treenida. On küll kiusatus raskusi tõsta ja kauem ja kiiremini joosta, aga see ei ole seda väärt. Ma pean meelde jätma, et minu kere on millegipärast nii endorfiine täis trenni ajal, et enesetunde järgi treenides ma pingutangi üle. Ma pean objektiivselt lähenema asjale ja endale piirid panema, kui ma tahan õhtuid nautida.

8. Mul ei ole talvel halvem meeleolu.

Psühholoog soovitas mul seda eksperimenti teha, et välja uurida, kas minu depressioon on seotud valgusrežiimiga. Kui just ei ole tegemist statistilise erroriga, siis on minu meeleolu talvel hoopis parem.

Minu teooria on selline:

  1. Rutiin aitab kaasa tervislike harjumuste hoidmisele (uni, toitumine, trenn).
  2. Tervislikud harjumused mõjutavad meeleolu positiivselt.
  3. Suvel on puhkusehooaeg ehk valitseb kaos ja rutiinid kaovad. Talv on rahulik ja regulaarsete rutiinidega hooaeg.
  4. Talvel on meeleolu stabiilsem ja positiivsem. Suvel on meeleolu sama kaootiline kui mu graafik.

Praktiline rakendus. Puhkusehooajal tuleb jätkuvalt prioritiseerida tervislikke rutiine nagu uni, toitumine ja trenn, et mu meeleolu liigselt ei kõiguks.

9. Suurtele tõusudele järgnevad suured langused ja vastupidi.

Tänu eksperimendile suhtun ma natukene ettevaatlikumalt maaniahoogudesse. Iga kord, kui mul tuleb peale ebanormaalne energia, inspiratsioon ja tööhoog, siis sellele järgneb meeleolu langus. Kui on eriti lõbus nädalavahetus täis tegemisi, häid pidusid ja lõbu, siis on esmaspäev selle võrra raskem.

Praktiline rakendus. Ma oskan meeleolu langust üsna hästi ette ennustada, nii et mul tuleb selle aktsepteerimine ka paremini välja. Ma oskan sinist esmaspäeva üle elada, sest ma tean, et mul järelikult oli eriti hea nädalavahetus.

10. Halb tuju läheb alati üle.

Lohutav on vaadata seda, kuidas halb tuju tuleb, aga see läheb alati üle. Mul varem tekkis see hirm, et mis siis, kui mul mitte kunagi enam hea ei ole? Seda hirmu enam ei ole.

Ma ei pea otseselt oma madala meeleoluga midagi tegema. Analüüsin und ja toitumist, otsustan varem magama minna, aga peale selle ma võin lihtsalt eluga edasi minna. Vahet ei ole, mis ma teen. Ma ei peagi midagi tegema, sest halb tuju läheb alati üle.

Teavitused meilile?

Saada oma email, kui soovid uute postituste kohta teavitusi.

Meeldis? Jaga sõpradega

5 thoughts on “Ma jälgisin oma meeleolu 365 päeva. Siin on minu 10 järeldust.”

  1. Väga huvitav eksperiment. Ja samuti, imetlen Su järjepidevust! Nii äge, et juba nii noorena oled jõudnud sellistele olulistele arusaamadele, kuhu jõudmiseks mul on läinud mitukümmend aastat rohkem aega (olen 39).

    Huvitab veel, et millisel moel andmeid jälgisid? Mingi excel tabel või äpp?

    1. Väga huvitav ja tegelikult ka vajalik katse, aga enamikul inimestest sellist järjekindlust poleks. Olen mitmeid järeldusi ka enda puhul märganud. Väga äge postitus, aitäh! 🙂

Kirjuta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Kasumi numbrist

Rakendan oma ettevõttes kasum esimesena süsteemi ja loen siin kasumiks välja makstud brutopalka ja dividendide maksmiseks kogutud raha.

Kasum = brutopalk + dividendifond