Üks päev paar aastat tagasi sõitsin bussiga ja mõtlesin, mida oma õele sünnipäevaks kinkida. Talle jubedalt meeldisid igasugused mõttetud vidinad, aga ma ei tahtnud mõttetuid vidinaid osta. Mõtlesin: “Mis oli minu elus selles eas kõige kasulikum asi?”.
Jäin mõtlema selle peale, kuidas ma suvel enne seitsmendat klassi avastasin Google’i ja selle, et iga teema kohta on midagi kuskil kirjutatud. Esimene asi, mis ma pärast seda avastust googeldasin oli “Kuidas tuba koristada” ja seejärel “Kuidas ennast motiveerida tuba koristama” ja siis “Kuidas ennast motiveerida õppima” ja “Kuidas kiiremini õppida”. Ma kukkusin internetis eneseabi, ajajuhtimise ja produktiivsuse auku ja mu elu muutus täielikult.
Mul oli seitsmendas klassis inglise keel juba nii tugev, et ma võisin ilma probleemideta keerulisi inglisekeelseid raamatuid lugeda. Minu õde oli sutsu noorem ja tema inglise keel ei olnud veel sellisel tasemel, nii et ma asusin Apollost ja Rahva Raamatust otsima mingisugust lastele sobivat eestikeelset raamatut produktiivsuse ja efektiivse õppimise kohta. Sellist raamatut ei eksisteerinud!
Kuna mina olen mina ja mina olen hull, siis ma kirjutasin järgmise paari päeva jooksul oma raamatust esimesed 30 lehekülge valmis. Järgneva aasta jooksul sai sellest 145-leheküljeline mustand.
Lastele ei õpetata õppimist
Minu arvates on natukene naljakas, et õpetajad annavad õpilastele leheküljed 10-15 ja ütlevad: “Õpi see ülehomseks selgeks!”. Mida see üldse tähendab? Kas õppimine tähendab, et ma loen neid lehekülgi uuesti ja uuesti, kuni midagi pähe jääb?
Ma mäletan, et kuskil viiendas klassis hakkasid mõned minu klassikaaslased teistest maha jääma ja see lõhe aastatega aina suurenes. Juba sellel hetkel ma kahtlustasin, et asi ei olnud intelligentsis, vaid õppimisharjumustes ja valedes õppimistehnikates.
Väga suur vahe on, kas sa õpid efektiivselt või ebaefektiivselt. Parimate õppimistehnikatega on võimalik õppida 15 minutiga selgeks selle, mis teistel võtaks tunde. Heade õpiharjumustega on võimalik minimaalse tahtejõu kasutamisega saavutada häid hindeid. Heade harjumuste loomine ja efektiivne õppimine on väga olulised oskused, aga neid ei õpetata koolis!
Lastel ei jää muud üle, kui küsida sõpradelt või emalt-isalt, kuidas õppida. Lapsevanematele ka omal ajal õppimist ei õpetatud, nii et kodust neid teadmisi kahjuks ei tule. Või veel hulleb, võivad tulla soovitused, mis on vastuolus praeguste teadmistega sellest, kuidas inimese aju õpib. Teadlased on õppimist uurinud kümneid aastaid ja need teadmised on inglisekeelselt internetis olemas, aga eesti lastele on vaja midagi eestikeelset, mis on lihtsas keeles kirjutatud ja kõnetab neid.
Minu raamat “Kuidas õppida ja muud asjad, mida koolis ei õpetata”
Minu raamat käsitleb erinevaid teemasid, mis kooskõlas aitavad õpilastel vähema vaevaga paremaid tulemusi saavutada. Kirjutan sellistest asjadest nagu tõhusad õppimistehnikad, kuidas aju õpib, kuidas luua häid õpiharjumusi, kuidas vähem laiselda ja kuidas aega juhtida.
Need teadmised on kasulikud põhikoolis, gümnaasiumis, ülikoolis ja edasises elus. Meil kõigil on vaja osata ennast juhtida ja kiiresti uusi teadmisi omandada, et olla edukad. Mõtle, kui suur mõju võib sellel raamatul olla, kui laps hakkab juba põhikoolis kasvõi paar protsenti efektiivsemalt õppima! Siin rakendub liitintress ja selle lapse elu võib 10 aasta pärast näha hoopis teistsugune välja kui siis, kui ta ei tea, mida teha, kui õppimise asemel tekib tahtmine arvutimängu mängida.
Mis seis raamatuga praegu on
Minu õudsest mustandist sai natuke vähem õudne mustand. Ja siis veel natuke parem mustand. Ja veel natuke parem. Aga mul jäi parandamine poolteist aastat tagasi täiesti soiku, sest ma ei olnud piisavalt enesekindel oma kirjutamisoskuses. Nüüd ma olen jaanuarist alates iga nädal blogi kirjutanud ja olukord on täiesti teine. Ma olen valmis oma raamatut lõpuni kirjutama ja raamatupoodidesse saatma.
Kokkuvõttes raamatu sisu on täislausetega kirjas, aga teos vajab kindlasti ümberstruktureerimist ja parandusi. Praeguses seisus see raamat ei ole piisavalt köitev.
Sina saad aidata mul raamatu valmis kirjutada
Kui sul on kodus 5. kuni 7. klassi lapsi, siis te saate koos aidata mul raamat lõpuni kirjutada. Ma soovin paari kuu jooksul hakata paberkandjal peatükke laiali saatma, et saada lastelt tagasisidet. Peatükid tulevad ükshaaval postiga, nii et lapsel on aega läbi lugeda, rakendada ja tagasisidet anda. Kui kõigile peatükkidele on tagasiside antud, siis lapse nimi läheb igaveseks kaasautorite nimekirja. 🙂
Soovin lastega koos valmis kirjutada nii hea raamatu, kui me vähegi suudame. Minu jaoks on oluline varakult katsetada raamatu peatükke lugejate peal, sest ma ei oska hetkel öelda, millised teemad neid kõige rohkem kõnetavad. Ma tahan teada, kas minu raamatul on nende õpingutele reaalne positiivne mõju.
Ma veel organiseerin seda paberkandjal peatükkide tagasiside süsteemi, aga praegu on võimalik juba ühe näidispeatüki saada PDF vormis emailile. Kui sa oled huvitatud aitamast, siis saada kindlasti oma email, et saada näidispeatükk ja infot, kui ametlik tagasiside süsteem tööle läheb.