See on kolmas ja viimane osa minu läbipõlemise seeriast. Esimeses osas rääkisin läbipõlemise sümptomitest ja teises osas kirjeldasin, kuidas ma läbipõlemisest taastusin. Nüüd soovin teiega jagada oma plaani läbipõlemise vältimiseks. Ma ei soovi enam kunagi jõuda sellisesse läbipõlemise seisundisse nagu 2022 aasta lõpus.
Taastumine võttis aega viis kuud. Alles nüüd on mul piisavalt selge pea, et edaspidi läbipõlemise vältimiseks adekvaatne plaan välja mõelda. Mõni kuu tagasi ma oleks öelnud, et ma väldin läbipõlemist sellega, et ma lihtsalt ei lähe enam mitte kunagi tööle. Viimane asi, mis pärast läbipõlemist tagasi tuli, oli ambitsioon. Nüüd ma tean, et ma tahan ikkagi suuri projekte ette võtta, sealhulgas poole kohaga tööl käimist.
Mul on suured ambitsioonikad eesmärgid, nii et stress on vältimatu. Tegin põhjaliku analüüsi oma läbipõlemise kogemusest ja panin paika viis reeglit, mis aitavad mul tulevikus läbipõlemist vältida, vaatamata sellele, et elu võib olla stressirohke.
Reegel 1. Järele töötamine on keelatud
Järele töötamine on minu peamine halb harjumus, mis soodustab läbipõlemist. Mul ei ole olnud ülemust, kes hingaks kuklasse, nii et ma olen aastaid pannud ennast ise õppima ja tööd tegema. Mõnikord see ei õnnestu ja ma jään näiteks tundide kaupa kuduma ja audioraamatut kuulama. Halb harjumus seisneb selles, et kui ma lõpuks oma köögiviljaseisundist üles ärkan, siis ma olen enda peale pahane ja vannun, et teen järgmisel päeval topeltkoguse tööd. Tegemata töö on vaja järele töötada.
Nagu ma eelmises postituses rääkisin, siis terve ja rõõmus inimene on tubli. Kui ma jään tundideks kuduma, siis see ei ole mitte laiskus, vaid sümptom ületöötamisest ja vähesest puhkusest. Kui inimene ei puhka piisavalt, siis limbiline aju (loe sisalikuaju) võtab üle ja paneb vägisi puhkama.
Subjektiivne tunne: Ma olin täna laisk, nii et ma pean homme rohkem tööd tegema.
Objektiivne olukord: Mu kere vajab puhkust, aga puhkamise asemel ma teen hoopis rohkem tööd.
Tegemist on destruktiivse nõiaringiga, mis lõppeb läbipõlemisega. Nõiaringi lõhkumiseks tuleb olla enda vastu hell ja näha olukorda objektiivselt. Tuleb teha järgneval päeval kas tavapärane või isegi vähem intensiivne tööpäev. Järele töötamise kiusatust peab ignoreerima.
Reegel 2. Pane tähele destruktiivseid prioriteetide muutusi
Seerias esimese blogipostituse kirjutamise käigus analüüsisin täpselt, mis minu läbipõlemise esimesed sümptomid olid. Ma tean, et minu puhul algas esimene läbipõlemise faas sellega, et ma veensin ennast trenne vahele jätma ja hiljem magama minema, et saaks rohkem tööd tehtud. Mul olid head vabandused nagu “Praegu on lihtsalt kiire aeg” ja “Midagi ei juhtu, kui ma paar päeva vähem magan”. Muidugi tegemist ei olnud ajutise lahendusega, sest alati oli kiire aeg.
Ma pean tulevikus tähele panema, kui mul tekib kiusatus trenn vahele jätta, et rohkem tööd teha. Sellistes olukordades pean endalt küsima, kas tõesti on ajutine kiire aeg või on see lihtsalt mugav põhjendus. Mõnikord ongi ajutiselt kiire aeg, aga kui kiire aeg kestab kauem kui kuu või kaks, siis ei tohiks elada sprintimisrežiimil. Inimene ei jaksa koguaeg sprintida.
Reegel 3. Jube kiirele perioodile peab järgnema rahulik periood
Ma programmeerisin terve märtsi Skeletoni laboritarkvara nii, et polnud hool ja hoobil vahet. Ma hakkasin trenne vahele jätma ja vähem magama, aga see oli õigustatud, sest tegemist oli päriselt kiire projektiga, millel oli fikseeritud lõppkuupäev. Skeletoni projekt oli algusest peale ajutine ja ma teadsin, et rabamine saab hiljemalt 31. märtsil läbi. Pärast sellise kiirema projekti lõppu pean teadlikult võtma hoogu maha ja laskma endal puhata. Ma pean laskma endal olla paar nädalat laisk.
Mina hakkasin läbi põlema sellest, et investorid ütlesid mulle iga nädal, et nüüd tuleb kõvasti tööd teha, sest praegu on kriitiline aeg. Ma kuulsin seda sõnapaari kriitiline aeg nii palju, et lõpuks mul viskas täiesti üle. Nähvasin investoritele, et alati ei saa olla kriitiline aeg. Millal tuleb rahulik aeg?
Tööandjatele meeldib tekitada koguaeg tunde, et nüüd on jube kiire ja kõik ülesanded on olulised, sest see paneb ajutiselt töötajad sprintima. Asjad saavadki kiiremini valmis, kui su töötajad ekstra pingutavad. Väga ahvatlev on sellist strateegiat kasutada. Tööandja ju ei näe, kuidas sul pesemata nõud kodus kuhjuvad ja pereliikmed on kurvad, et sa nendega suhtlemise asemel vegeteerid diivanil.
Pikas perspektiivis on pidev sprint töötajate vaimsele tervisele kahjulik. Kõigil on vaja pärast kiiremat perioodi puhata.
Kuna tööandjatel on raske ümber kalibreerida ja päriselt hoolida oma töötajate vaimsest tervisest, siis on praegu töötajate õlgadel enda ja oma kolleegide vaimset tervist kaitsta. Igaüks peab panema paika piirid ja mitte laskma ülemustel taldrikut alati täiesti täis kuhjata. Igaüks peab jõuga välja nõudma rahulikumad perioodid.
Reegel 4: Tervislik eluviis on prioriteet
Samad asjad, mis mul aitasid läbipõlemisest taastuda, aitavad tulevikus seda ära hoida. Regulaarne unegraafik, piisavalt unetunde, regulaarne trenn ja tervislik toitumine tugevdavad minu vastupidavust ja immuunsüsteemi.
Läbipõlemine tundub nagu puhtalt vaimne probleem, aga aju ei ole kerest lahus. Aju on osa sinu kehast, mis tähendab, et sinu elustiil mõjutab sinu aju ja mõtteid. Viimasel ajal on teadlased pööranud pilgu näiteks soolestiku mikrobioomi poole ja avastanud, et depressiooni saab edukalt ravida teatud probiootikumidega. Võimas! Läbipõlemine, depressioon ja muud vaimsed hädad ei ole lihtsalt “peas kinni”. Terve kere = terved mõtted.
Reegel 5: Tuleb harrastada päris puhkust
Tublidel inimestel on halb harjumus ennast koguaeg sundida midagi tegema. Isegi nädalavahetused ei ole enam puhkepäevad, sest siis peab tegelema oma side hustle’iga või peab kodu koristama või peab kuhjunud emailidele vastama.
Kuna aju nõuab puhkuse välja, siis peab muutub palju ohtlikumaks ja tigedamaks sõnaks – peaks. Me peaks oma side hustle’iga tegelema, aga me hoopis vedeleme voodis. Me peaks kodu koristama, aga me vaatame telekat. Me peaks emailidele vastama, aga me teeme kõike muud. Kas see on puhkus, kui ma vaatan telekat, aga samaaegselt mõtlen, et ma peaks meilidele vastama? Ei ole.
Päris puhkus tähendab seda, et ma teen teadliku otsuse, et nüüd on puhkamise aeg. Ma ei muretse tööasjade pärast. Ma ei mõtle, et ma peaks midagi muud tegema, sest praegusel hetkel ongi minu eesmärgiks puhata. Päris puhkamine on üllatavalt raske, aga see on kriitiliselt vajalik selleks, et oleks tööajal jälle energiat ja tahet tööd teha.
Loodetavasti ma inspireerisin sind puhkama ja ennast rohkem hoidma. Kui ma päriselt ka järgin neid reegleid, siis ma arvan, et ma ei põle samamoodi läbi nagu 2022 aasta lõpus oma startupi juhtides. Õnneks ma olen tervele internetile kuulutanud, et mul on sellised viis reeglit läbipõlemise vältimiseks, nii et mul on sotsiaalne kohustus neid järgida.
