Esimeses postituses kirjutasin sellest, kuidas tekkis “Järjepidevuse teejuhi” idee ja milliseid võtteid kasutasin, et raamat kolme kuuga valmis kirjutada.
Järgmisena oli vaja sellest failist päris füüsiline toode teha.
Kõige raskem osa oli kirjutamine, aga tegelikult läks ka pärast teksti valmimist veel mitu nädalat keeletoimetuse, kujunduse, trükifailide ja igasuguste tehniliste jamade peale.
Kas teejuht on raamat või töövihik?
Algusest peale oli mul väike dilemma, kas “Järjepidevuse teejuht” on raamat või töövihik.
Seda võib lugeda töövihikuks, sest selles on päris palju lehekülgi, kuhu inimene ise kirjutab. Samas on töövihiku vahele põimitud raamatu peatükid. Igal nädalal on oma teema, pikem tekstiosa, harjutused ja refleksiooniküsimused. Kokku on teejuhis 2,4 autoripoognat teksti.
Miks see oluline on?
Raamatutele rakendatakse 9% käibemaksumäära. Kui peaksin hinnale juurde lisama 24% käibemaksu, siis oleks hind liiga kõrge või kasum liiga väike. Mul oli vaja, et teejuht liigituks maksuameti silmis raamatuks.
Raamatutel on ISBN-number, mida saab taotleda Rahvusraamatukogu Kirjastajaportaalis. ISBN-numbri omamine aitaks vajadusel maksuametile selgeks teha, et tegemist on raamatuga. Minu esimene ISBN taotlus lükati tagasi just sellepärast, et “Järjepidevuse teejuht” näeb välja nagu töövihik, aga ma vaidlesin vastu ja küsimus suunati edasi.
Minu argument oli põhimõtteliselt see, et kui ma kustutaksin kirjutamiseks mõeldud jooned ära, oleks tegemist raamatuga.
Kui ISBN ekspert puhkuselt tagasi tuli, siis sain kinnituse, et teejuht saab ikkagi ISBN-numbri, sest sellel on piisavalt sisu, et täita korduvkasutatavuse nõue. Õnneks.
Ise kutsun seda endiselt kord raamatuks, kord töövihikuks.
Kaante disainimine võttis oodatust rohkem aega
Ma pole vist kunagi ühe disaini osas nii palju kordi ümber mõelnud.
Tegin Canvas erinevaid kaanevariante, lasin AI-l ideid genereerida ja proovisin neid omavahel kombineerida. Mingil hetkel olin täiesti kindel, et nüüd on õige variant olemas.
Kolm päeva hiljem vaatasin uuesti.
Kole.
Tahtsin midagi naiselikku ja elegantset, aga mitte liiga lapselikku. Teejuhi peamine sihtgrupp on naised, seega täiesti neutraalset või väga ranget äriraamatu kujundust ma ei tahtnud.
Samas on järjepidevus minu jaoks päris tõsine teema. Kui teha asi liiga roosaks, lilleliseks ja nunnuks, võib jääda mulje, et istume 15 nädalat küünlavalgel ja vastame tunnetest refleksiooniküsimustele. See pole üldse minu stiil. Olen pigem konkreetne ja no-bullshit kirjanik.
Mingil hetkel tuli lihtsalt otsus ära teha. Ma pole ka praegu kaantega 100% rahul, aga ilmselt ei oleks ma ka pärast kahekümnendat varianti rahul olnud. Õnneks saab vajadusel järgmised trükid teistsuguste kaantega teha.

Keeletoimetus võttis ka oodatust kauem aega
“Tõhusa õppimise saladuste” keeletoimetajal ei olnud seekord aega, seega panin Eesti Keeletoimetajate Liidu kaudu uuesti tööpakkumise üles. Sain viis pakkumist, mille hinnad jäid 5-8 euro vahele standardlehekülje kohta. “Järjepidevuse teejuhis” on umbes 54 standardlehekülge teksti.
Päris raske oli toimetajat valida, kuna hinnad ja kogemused olid üsna sarnased. Aga jällegi, valik oli vaja lihtsalt kiiresti ära teha. Valisin ühe keeletoimetaja välja ja siis hakkas tekst edasi-tagasi liikuma.
Lõpuks nägi protsess välja umbes selline:
- Keeletoimetaja luges teksti läbi ja tegi parandused ning kommentaarid.
- Mina rakendasin kommentaarid.
- Saatsin kogu asja oma juristist emale ülevaatamiseks.
- Rakendasin ema parandused.
- Saatsin faili assistendile kontrollimiseks. Tema vaatas peamiselt leheküljenumbreid, joondust ja lehekülgede üldist väljanägemist.
- Rakendasin ka assistendi parandused.
Väga loodan, et me püüdsime selle kambaga kõik vead kinni.
Minu meelest on raamatu puhul kaks asja, mille pealt ei tasu kokku hoida: kaaned ja keeletoimetus. Võid kirjutada maailma kõige kasulikuma raamatu, aga kui igal kolmandal leheküljel on mingi tobe viga, siis see lihtsalt häirib.
Püüdsin kogu sisukujunduse ise teha
“Järjepidevuse teejuht” on algusest peale kirjutatud otse Canvas. Sellise töövihiku puhul oli minu jaoks oluline, et ma näeksin juba kirjutamise ajal, kuidas tekst leheküljele mahub. Ma ei tahtnud kirjutada kõigepealt Google Docsis 150 lehekülge teksti valmis ja alles pärast avastada, et pool sellest ei mahu normaalselt kujundusse ära.
Selle tulemusel tegin kogu sisukujunduse ise ja hoidsin pöialt, et äkki saabki Canva failiga otse trükki minna.
Sisuga sai. Kaantega mitte.
Tahtsin kaanele kuldset trükki ja selle jaoks oli vaja korrektset vektorfaili. Canva ei suutnud seda sellisel kujul teha, nagu trükikoda vajas. Seega pidin lõpuks kaante osas ikkagi disaineriga ühendust võtma.
Õnneks oli tema töö selles etapis üsna lihtne: tee täpselt sama asi, mille ma Canvas juba valmis olin joonistanud, aga õiges formaadis.
Paar tehnilist tähelepanekut, kui tahad Canvas raamatut kujundada
Kui sa ei plaani ise Canvast trükifaili teha, võid selle peatüki rahulikult vahele jätta. Kui plaanid, siis äkki säästan sulle mõne tunni või päeva tehnilist jamamist.
1. Loo Canva fail kohe igast küljest 3 mm suurem.
Trükifail vajab bleed’i ehk lõikevaru. Bleed on ala, mis ulatub valmis toote lõikejoonest natuke kaugemale, et pärast lõikamist ei jääks paberi serva valget triipu.
Canva enda bleed’i seadistus mulle ei sobinud, sest see lisas faili lõikejooned, mida trükikoda ei vajanud. Tegin faili algusest peale lihtsalt igast küljest 3 mm suuremana.
2. Kui leheküljel on väga palju elemente, võib olla vaja fail flatten’ida.
PDF on tavaliselt vektorfail, kus erinevad elemendid jäävad eraldi objektideks. Kui leheküljel on neid objekte hullult palju, võib trükikoja tarkvaral või printeril faili töötlemisega probleeme tekkida.
Sellisel juhul saab PDF-i flatten’ida ehk sisuliselt muuta lehekülje üheks tervikuks. Siin tuleb muidugi jälgida, et faili resolutsioon oleks piisavalt hea ja trükk häguseks ei muutuks.

3. Ainult sellest ei piisa, et kujundus on 3 mm suurem.
Trükifaili PDF-is peab olema ka korrektne info selle kohta, kus asuvad lehekülje piirid ja bleed. Minu failis tuli hiljem lisada õiged PDF-i box’ide väärtused, sealhulgas TrimBox ja BleedBox.
Selle tegin ChatGPT abiga Linuxi terminalis… Sest ilmselgelt on täiesti normaalne, et inimene hakkab töövihiku avaldamise käigus järsku Linuxi terminalis PDF-i metainfot muutma.
Failid liikusid lõpuks kümneid kordi erinevate inimeste vahel edasi-tagasi. Keeletoimetus, kaaned, parandused, uus eksport, uus kontroll, trükifail, järgmine probleem.
Kõik võttis mitu-mitu nädalat.
Lisaks olid inimesed suvel puhkusel ja mingi asi ootas pidevalt kellegi taga. Õnneks mul päris nii kiire ka ei olnud, et oleksin pidanud selle pärast hulluks minema.
Kui palju teejuhi trükk maksab?
Trükkimiseks tegin jälle koostööd Vali Pressiga.
“Tõhusa õppimise saladused” oli üsna klassikaline paberraamat. “Järjepidevuse teejuht” on tehniliselt keerulisem toode. Sellel on spiraalköide, oma kindel formaat, värvilised sisulehed ning värvilised esi- ja tagakaaned. Lisaks tahtsin kaanele kuldset trükki. Kõik see teeb tootmise loomulikult kallimaks.
Esimese tiraaži 300 eksemplari trükk maksab 2650 eurot + KM.
See oli natuke rohkem, kui ma lootsin, aga mitte katastroofiliselt rohkem. Olin enda peas umbes selle summa ülempiiriks arvestanud.
Kui hind oleks veel palju kõrgem tulnud, oleksin pidanud kujunduses midagi muutma. Füüsiliste toodete juures võib väga lihtsalt juhtuda, et teed nii ilusa ja uhke toote, et selle müümisel ei jää endale enam peaaegu midagi kätte.
Eelmüük: 45 teejuhti müüdud!
Esimese trüki rahastamiseks tegin sama asja, mida kasutasin “Tõhusa õppimise saladuste” puhul. Panin teejuhi paariks nädalaks suurema allahindlusega eelmüüki. Muidu oleksin pidanud kogu esimese tiraaži raha ettevõtte olemasolevast rahast välja võtma.
Rahavoogude manageerimine on minu meelest üks ettevõtluse keerulisemaid osi. Toode võib paberil väga ilusti kasumis olla, aga keegi peab ikkagi esimese tootmise eest maksma. Ja kui esimene partii müüb kiiresti läbi, tuleb järgmine tootmine sageli tellida enne, kui kogu eelmise partii raha on üldse kontole jõudnud.
Eelmüük teeb selle natuke lihtsamaks.
Mul olid muidugi ootused päris kõrged. “Tõhusa õppimise saladusi” müüsin eelmüügis üle 200 raamatu, seega mõtlesin, et äkki võiks “Järjepidevuse teejuhti” 100 tükki ära müüa.
Ei müünud. Müüsin 45.
Esimene reaktsioon oli umbes, et noh… oleks võinud rohkem olla. Siis mõtlesin…
- Toodet polnud veel füüsiliselt olemas.
- Kliendid ei saanud seda poes lehitseda.
- Nad ei näinud isegi päris tootest pilti! Mul oli ainult kujundus ja mock-up.
Sellest vaatenurgast on 45 päris hea tulemus. Pean lihtsalt aeg-ajalt oma standardeid jälle natuke maa peale tagasi tooma. Iga projekt ei saa olla meeletult edukas.

Eelmüüki reklaamisin peamiselt oma meililistidele, kus on kokku umbes 4000 inimest. Suurem osa müüke tuligi sealt.
Panin Facebookis ja Instagramis reklaami alla ka 80 eurot, aga sealt väga palju otseseid müüke ei tulnud. Võimalik, et reklaam töötas rohkem meeldetuletusena inimestele, kes olid juba minu meili näinud.
Suur aitäh kõigile, kes teejuhi eelmüügist ostsid! Ilma nende 45 inimeseta oleks esimese trüki tellimine rahapuuduse tõttu tõenäoliselt edasi lükkunud.

Veider ootamine
Pärast trüki tellimist algas kõige veidram osa. Olin selle asja välja mõelnud, kirjutanud, kümneid kordi üle vaadanud, kujundanud, ümber kujundanud, lasknud toimetada, trükifailidega jamanud ja isegi 45 eksemplari maha müünud, aga polnud ise veel ühtegi päris “Järjepidevuse teejuhti” käes hoidnud.
Selle postituse kirjutamise hetkel ootan ikka veel, et kuller esimese kastitäie teejuhte mulle koju tooks. (Mul on lapse pärast igaks juhuks postitused mitu nädalat ette valmis kirjutatud.)
Mul on vaimusilmas ettekujutus, AI-ga tehtud mock-up ja arvutis lõplik PDF, aga päris toodet pole ma veel näinud. Ootan suure huviga, kas see näeb ka päriselt selline välja, nagu olen viimased kuud ette kujutanud.


