Ma alguses ei pannud tähele, et seda pealkirja saab mitut moodi interpreteerida.
Minu veerandea kriis jätkub. Harjutasin pargis flööti, leidsin endale perfektse uue sõbranna ja käin jätkuvalt kohalike mutikestega iga esmaspäev kudumas. Olen viimased paar nädalavahetust tegevusi täis planeerinud, nii et ma õhtul kukun magama nagu kivi. Aga tänu sellele on esmaspäeval väga hea ja puhanud tunne. Olen energiat täis ja valmis töönädalaga alustama.
Kuupäev on kirjas! Alates 7-ndast veebruarist on meil iga nädal kokkamine ja toitude kohale toimetamine. Leidsime odavama ja parema köögi ja kogu tiim on väga elevil. Mul on veel paar nädalat, et kõik ettevalmistused ära teha. Olen palju tegelenud veebilehe uuendamise ja klientide tagasiside rakendamisega. Panin lõpuks veebilehe kliente korralikult jälgima kah. Mul on ju vaja teada, kuhu inimesed klikivad ja kuidas nad veebilehele sattusid.
Veebruari launch tuleb üsna sarnane sellele, mis me enne jõule tegime. Meil ei jõua kausside kaaned õigeks ajaks kohale, nii et me teeme jälle ainult 25-30 portsu toitu. Paberist pakend jääb praegu samaks, sest ma lasin 100 ühikut printida. Ei lase ju midagi raisku ometi! Autojuht on sama ja kokad on ka samad. Sellegipoolest on mu ülesannete nimekiri nüüd nii pikk, et ma ei jõua kõiki asju mitte mingi moodusega ära teha.
Minu väga uhke executive coach soovitas ülesannete tähtsuse järjekorda seadmiseks valgusfoorisüsteemi. Minust sai ühe päevaga selle süsteemi suurim fänn.
Punane = kui ma seda ära ei tee, siis taevas kukub alla
Kollane = ma pean selle ära tegema
Roheline = ma tahaks selle ära teha
Mulle meeldib, kui kasutatakse värve, et mõtet edasi anda. Punaseks värvitud ülesanded hakkavadki rohkem silma kui rohelised. Pikas nimekirjas ma isegi ei loe enam rohelisi ülesandeid. Iga kokku hoitud minut on väärtuslik.
Sain oma peakoka, Juliega, eelmine nädal kokku, et hindadest rääkida. Ta oli mulle saatnud jõuludel hinnapakkumise, mis tundus liiga kõrge. Kui ma need hinnad oma suurde kulude tabelisse panin, siis oli kohe näha, et nii me ei teeni mitte midagi.
Enne Juliega kohtumist ütles Saul mulle: “Küsi kohe 50% hinnaalandust!”. Mulle käis selline lähenemine vastukarva, sest ma ei taha ju oma kõige olulisemat tiimi liiget tõmmata. Agressiivselt peale minemine ei ole üldse minu stiil ja on pigem mingi meeste teema.
Läksime Juliega kohvikusse ja tegime hoopis sõbralikku koostööd. Näitasin talle oma tabelit ja kirjeldasin oma järgmise paari kuu eesmärke. Liigutasime asju ümber ja riivisime kulusid vähemaks, kuni jõudsime kokkuleppeni, mis mõlemale osapoolele sobis. Ma hakkan aina rohkem nägema, kuidas naised ja mehed erinevad ja mis on naiste loomulikult tugevad küljed ettevõtluses.
Rääkides koostööst, mingid ökod ettevõtted ja heategevusorganisatsioonid on hakanud mind üles leidma. Mu sotsiaalmeedia vist toimib? Loosin valentinipäeval ühe nullkulu meigifirmaga välja õhtusöögi kahele (minu poolt) ja paki kosmeetikat (nende poolt).
Ja nüüd täiesti teisel teemal. Hakkasin lõpuks ometi oma raamatut edasi kirjutama (“Kuidas õppida ja muud asjad, mida koolis ei õpetata”. Tähendab, ma hakkasin oma mustandit parandama ja sellele illustratsioone lisama. Õppisin, kuidas oma joonistused digitaalseks teha, et ma ei peaks kellelegi maksma illustreerimise eest. Muidu ma armastan delegeerimist, aga mulle meeldib selliseid asju õppida ja ise nokitseda. See raamat on rohkem hobi ja kirg kui midagi ettevõtlikku.
