Kuidas ma raamatu kirjutasin IV – kas ma peaksin ise kirjastama?

Kas ma peaksin ise kirjastama või pöörduma mõne Eesti tuntud kirjastuse poole? Jagan oma mõttekäiku selle otsuse tegemisel ja kuidas ma tegin kaks korda 180-kraadise pöörde.

Seeria eelmine postitus – Kuidas ma raamatu kirjutasin III – töösprindid ja 12-nädalane aasta aitasid “puhtandi” lõpuni kirjutada.

Tänapäeval on isekirjastamine väga lihtsaks tehtud. Youtube on täis juhendivideosid ning trükikodadel on automaatsed hinnakalkulaatorid ja iseteeninduskeskkonnad. Ettevõtja hingega autorid ei pea ennast enam kirjastustele maha müüma.

Traditsioonilise kirjastuse eelised

• Kirjastus aitab või teeb sinu eest ära raamatu toimetamise, küljendamise, kaante disaini, ISBN numbri hankimise jne. Tulemus on (tõenäoliselt) professionaalne.
• Kirjastused juba teevad koostööd raamatupoodide kliendihalduritega, nii et autor ei pea läbi rõngaste hüppama, et raamatut poeriiulitele saada.
• Kirjastused maksavad autoritasu. Isekirjastaja ei saa enne raha, kui raamat on müüki läinud.
• Kliendid usaldavad autoreid, kelle kirjastused on välja valinud. Isekirjastaja peab usaldusväärsust muud moodi tõestama.

Raamatu mustandit kirjutades eeldasin, et kirjastan ise. Olin eikeegi, aga mõte sellest, et ma pean oma raamatu müümiseks kirjastuselt “luba küsima”, ei meeldinud mulle. Samuti ei tundunud kirjastamise protsess liialt keeruline.

Aga kui mustand valmis sai ja ma pidin päriselt otsuse tegema, siis ma ikkagi võtsin päeviku ja pastaka ning hakkasin analüüsima. Tahtsin korra teeselda, et ma annan kirjastustele võimaluse.

Isekirjastamise plussid

1. Mul on täielik kontroll kirjastamise protsessi ja otsuste üle.

• Ma saan disainida sellised raamatu kaaned, nagu ma ise tahan.
• Ma saan teha täpselt sellise raamatu, nagu mulle meeldib, mitte sellise, nagu kirjastus tahab.

AGA minu otsused ei pruugi olla kõige optimaalsemad, sest mul ei ole raamatute müümise kogemust.

2. Kirjastamise protsess tundub lihtne ja huvitav.

• Eestis raamatu kirjastamine ei saa olla raskem kui uue Amazoni toote loomine! Olen mitu toodet müüki pannud, sealhulgas ühe silikoonist toote, mille 3D disaini ma ise tegin. Vaat see oli keeruline!
• Raamatu küljendamine, kaante kujundamine, ISBN numbri hankimine ja muud kirjastamise protsessi komponendid kõlavad põnevalt.

AGA ma pean kõike ise tegema.

3. Isekirjastamine on kiirem.

Ma ei saavuta oma 2024 eesmärki, kui ma teen koostööd traditsioonilise kirjastusega. Ma väga tahan enne aasta lõppu raamatu müüki saada.

AGA isekirjastamine on keerulisem ja nõuab minult suuremat pingutust.

4. Kogu kasum jääb mulle. 😍

Ma ei pea müügitulu kirjastusega jagama! Olen teistelt eesti autoritelt kuulnud, et “Need sulid võtavad jube suure ampsu!”.

5. Ma saan ise oma raamatut hinnastada.

Mina tean, et tegemist on väärtusliku teosega. Kirjastus ilmselt paneks minu raamatule liiga madala hinna ja hakkaks pidevalt allahindlusi tegema.

6. Keegi ei võta minu raamatut müügist ära.

Kui esimese trüki läbimüük ei ole piisavalt kiire, siis kirjastus võib üldse keelduda järgmist trükki tegemast. Olenevalt lepingust ei pruugi mul olla õigust raamatut ise uuesti kirjastada ja müüa.

Olen kuulnud õuduslugusid, kus välismaa kirjastused lasevad raamatutel lihtsalt välja surra. Võib-olla Eestis nii ei juhtu, aga need lood olid üpris hirmutavad. Kui mul müügiga halvasti läheb, siis ma tahaks raamatut natuke mudida ja uuesti proovida.

AGA ma pean müügiga ise tegelema.

Isekirjastamise miinused

1. Pean ise infot otsima.

Ma ei saa professionaalidelt niisama abi, vaid ma pean ise oma küsimustele vastused leidma. Kui ma tahan abi, siis mul tuleb õige inimene ise üles leida ja tõenäoliselt teenuse eest maksta.

Näiteks ma ei tea, kuidas raamatupoed üldse uutest raamatutest teada saavad! Kas ma peaksin Apolloga ise ühendust võtma? Mis ma räägin neile?

AGA teadmatus ei hirmuta mind. Mulle meeldib uute teemade kohta uurida ja networkida.

2. Pean enda raha investeerima.

• Pean ise rahastama keeletoimetust, küljendamist ja esimest trükki. Kokku on tegemist päris suure summaga – vähemalt paar tuhat eurot.
• Ma ei saa enda töö eest tasu enne, kui raamat on mõnda aega müügis olnud. Kirjastused maksavad üldiselt mingisuguse autoritasu enne, kui raamat üldse valmis saab.

AGA õnneks mul on investeerimiseks raha ja eelmüük aitab esimest trükki rahastada.

3. Pean raamatu turundamisega ise tegelema.

Ostjate leidmine on täielikult minu teha. Ma pean ise mõtlema välja sihtrühma ja seadistama kasumlikud reklaamikampaaniad.

AGA tegelikult kirjastused eeldavad samuti, et autor tegeleb raamatu turundusega.

AGA ma oskan raamatut turundada ja ma arvan, et ma saan väärtusliku kogemuse tulevasteks projektideks.

AGA mul on blogi ja mitmesaja inimesega meililist! Ma olen juba kaks aastat turundamisega tegelenud, sest paljud blogi lugejad on lapsevanemad.

4. Ma ei võida automaatselt lugejate usaldust.

Kui minu raamatu peal oleks mõne tuntud kirjastuse logo, siis ma tunduks automaatselt usaldusväärne. Raamatu ostja arvaks, et keegi oluline on minu raamatu heaks kiitnud.

Isekirjastaja on eikeegi.

AGA ma ei ole eikeegi. 🙂

5. Pean kõike ise tegema.

• Kirjastusprotsessis on palju komponente. Ma pean leidma keeletoimetaja, küljendaja, kaaned disainima, ISBN numbri tellima, trükikoja leidma ja nendega suhtlema kasutades termineid, mida ma veel ei tunne. See kõik võtab aega!
• Mul on iga kord vaja internetist infot otsida, mõtiskleda ja targematelt nõu küsida. Kirjastamine on pikk ja väsitav protsess, sest ma pean tohutult pisikesi otsuseid tegema.

AGA see ei hirmuta mind!

6. Ma teen algaja vigu.

Ma tõenäoliselt teen algaja vigu ja maksan naiivsusmaksu.

AGA raamatu hind peaks naiivsusmaksu ilusti ära katma.

Otsus: “Ma kirjastan ise!”

Ma olen ettevõtja, mitte kirjanik. Kirjastamine tundub põnev ja mulle meeldib see idee, et minu taskusse jõuab rohkem raha. Ei teadmatus ega esimese trüki rahastamine mind ei takista.

Miks ma üldse peaksin kirjastuste taga ootama?

Ja siis ma läksin vaatasin Kristi saare kirjastust WW Print…

180° pööre: “Ma tahan Wealthy Women Printiga koostööd teha!”

Sattusin vaimustusse sellest, kui sarnane on minu ideaalne klient WW Printi omaga. Need samad inimesed, kes ostavad Kristi Saare koolitusi ja WW Print lasteraamatuid, ostaksid ka “Tõhusa õppimise saladused” raamatut.

Kusjuures mõned WW Print raamatud olid mulle lausa inspiratsiooniks. “Koer nimega Money” edu tõestas mulle, et lapsevanemad soovivad oma lastele enesearenguraamatuid osta.

Samuti mõtlesin, et ei ole paremat positsiooni tingimiseks kui see, et mul ei ole vaja kirjastust. Lootsin nendega saada paremaid lepingutingimusi kui tuntumate kirjastustega. Olin nõus esimest trükki ise rahastama selleks, et saada Kristi Saare nime ja Wealthy Women brändi oma raamatu kaanele.

“Mind ghostiti, sest kõigil oli kiire” 🥲

Ma tegin enda poolt kõik õigesti.

• Mõtlesin ülihea müügiteksti, mis rääkis rohkem kirjastuse vajadustest kui minu omadest. Reklaamisin rohkelt põhjuseid, miks just minu raamat sobib WW Print kollektsiooni.
• Külma emaili saatmise asemel palusin jälgijatel WW Printi soojendada. Saatsin emaili välja alles siis, kui minuni jõudis ekraanipilt WW Print Teamsi chatist, kus mind mainiti. Mul oli jalg ukse vahel.
• Kui kirjastus ei vastanud, siis ma võtsin Kristi Saarega otse Instagramis ühendust. Tuli välja, et minu email oli spämmi läinud! Ta lubas raamatu üle vaadata ja isegi küsis uuesti Google Drive’i linki, sest Gmail oli minu oma emailist eemaldanud.

Kuid möödus päev, nädal… kaks nädalat. Ma aina närisin küüsi.

Vastust ei tulnud ja ei tulnud.

“Kristi sai minu raamatu asemel hoopis kolmanda lapse. Palju õnne talle!” 🥳

Tegelikult mul kadus lootus üpris kiiresti, sest umbes samal ajal kui mu email spämmi läks, kuulsin läbi sõprade, et Kristi ootab kolmandat last. Päris beebi on mõnevõrra olulisem kui minu raamatubeebi.

Tõenäoliselt oleks minu ja WW Print kirjastuse koostöö ilusti sujunud, kui raamat poleks valminud täpselt valel hetkel. Aga ju nii pidigi minema!

180° pööre: “Hea küll, ma siis kirjastan ise!”

Ma tahan oma aasta eesmärki täita, nii et ma rohkem ei oota. Kirjastan raamatu ise!

Muide, eelmüük on avatud – osta “Tõhusa õppimise saladused” allahindlusega. Raamat sobib lastele vanuses 11-13 ja on kasulik nii õpihimulistele viielistele kui neile, kes pigem teeksid kõike muud peale kodutööde.

Eelmüügiga on hästi läinud, aga 7. novembri seisuga pole mul veel piisavalt tellimusi, et mõistliku suurusega trükki teha. Iga uus tellimus valmistab mulle suurt rõõmu!