Kuidas ma lõpuks hakkasin sotsiaalmeedias regulaarselt postitama

Mul on olnud pikalt probleeme sotsiaalmeedias regulaarselt postitamisega. Londoni startupi jaoks tulid postitused läbi suure häda ja vaeva. Nüüd on veidi kergem, sest ma kirjutan ainult nendest teemadest, mis mind huvitavad, aga sellegipoolest on mul kaks režiimi. Ma kas postitan mõne väljakutse raames iga päev või ma olen täiesti kadunud. Nüüd leidsin lõpuks süsteemi, mis võimaldab mul regulaarselt postitada, ilma et ma peaksin ennast sundima sisu looma.

Milleks üldse postitada?

Kaisa Tegemised Instagrami ja Facebooki kontol on kaks eesmärki.

1. Suunata inimesi siia blogisse.
2. Turundada raamatut, kui see lõpuks müüki läheb.

Ainult blogi kirjutamisega uusi lugejaid ei saa. Ma küll kirjutasin detailselt sellest, et SEO-l on aina suurem roll uute lugejate saamisel, aga nüüd, kus ma regulaarselt postitan, on sotsiaalmeedia jälle esikoha võtnud. Iga kuu käib Google’i ja sotsiaalmeedia vahel võimuvõitlus.

Graafikul on näha viimase 90 päeva statistika selle kohta, kustkaudu lugejad blogisse sattusid. Organic social on sotsiaalmeedia, organic search on Google’i otsing. Direct tähendab seda, et lugeja kirjutas minu URL-i otse otsinguribale. Need inimesed on kas blogi bookmark’idesse pannud või leidsid huvitava postituse Instagramist. Ma panen Instagrami postitustele juurde, et juurde lugeda saab blogist kaisategemised.ee, seega ma ennustan, et suur osa Direct lugejatest on ka tegelikult Instagrami kaudu tulnud.

Miks mul on raske regulaarselt Instagramis postitada

1. Ma üldse ei salli lühisisu!

Facebook ja eriti Instagram on minu jaoks võõrad platvormid. Olen ise rohkem YouTube’i inimene ja vaatan seal vähemalt 20-minutilisi videosid. Eriti meeldivad mulle mitmetunnised loengud turunduse, tervise ja produktiivsuse teemal. Ma ei ole ühtegi YouTube shorts’i vaadanud, pole TikToki seniajani alla laadinud ega Instagramis reels‘e lahti võtnud. Ma ei salli lühisisu! Ütlen tihti, et olen nagu hea narkodiiler, kes ainult toodab, aga ise ei tarbi.

Mulle meeldib rohkem blogi kirjutada, sest siin on rohkem aega ja ruumi teemat analüüsida. Ma tahan valida oma elust õppetunni ja sellest süvitsi kirjutada. Olen arvamusel, et ma ei saa 60-sekundise videoga eesti ettevõtjate elu paremaks teha. Samas jälle – kui keegi mu blogi ei loe, siis pole minu hoolega kirjutatud blogipostitustest kellelegi kasu!

Keeruline on motiveerida ennast looma sisu, mida ma ise ei taha tarbida.

2. Ma olen jube laisk

Mind peetakse tubliks inimeseks, aga tegelikult ma lihtsalt õppisin iseennast manipuleerima. Ma ei tee tööd, kui ma ei taha tööd teha. Ma ei suuda ennast produktiivseks sundida. Juba kooliajal avastasin, et ainus viis edu saavutada, on endale ajupesu teha, kuni ma tahan õppida. Ma oskan endale tekitada tunnet, et ma tahan vaeva näha.

Eile oli plaanis tegeleda oluliste raamatuga seotud tööülesannetega, aga mul oli tuju natuke ära, nii et ma hoopis mängisin terve päeva telefonist Solitaire’i. See on üsna tavapärane.

Kolm korda nädalas Instagramis postitamine tähendaks seda, et ma pean ennast sundima kolm korda nädalas sisu looma. Proovisin kord nädalas teha kõik postitused, aga ka see ei õnnestunud. Ma ei suuda isegi kord nädalas ennast midagi tegema sundida. Lasen lihtsalt üle!

3. Teised tööülesanded on olulisemad

Instagram ja Facebook ei mõjuta minu käivet. Mul ei ole veel ühtegi toodet, mida ma eestlastele müüks, nii et suurem jälgijaskond ei suurenda sissetulekut. Aga nii blogi kui sotsiaalmeedia võtavad ebaproportsionaalselt palju aega!

Minu jaoks on hetkel olulisem tegeleda nende tööülesannetega, mis mõjutavad käivet või kasumit. Näiteks iga nädal Amazoni reklaamide optimeerimine on palju olulisem kui iga nädal postitamine. Mul tekkis frustratsioon, sest tundsin, et tegelen sotsiaalmeedia postitustega alati millegi olulisema arvelt.

Siin on projektid ja nendele kulutatud aeg selle aasta jooksul. Suurim sissetulekuallikas on programmeerimine, mis ei ole passiivne, aga maksab hästi ja võimaldab mul stressivabalt elamiskulud katta. 2024 suurim eesmärk on raamat välja anda ja ka sellega olen palju tegelenud. Aga blogi ja sotsiaalmeedia ehk “Kaisa Tegemised” projekt on võtnud peaaegu sama palju ajaressurssi kui raamatu kirjutamine! 80/20 printsiibi rakendamisest pole haisugi.

Lahendus – SUUR SOTSIAALMEEDIA PÄEV

Võtsin asja neli kuud tagasi kätte ja Cal Newporti Slow Productivity raamatust inspireeritult seadsin eesmärgiks teha ühe päevaga valmis ühe kuu jagu postitusi. Ma ei suuda sundida ennast kord nädalas sotsiaalmeediaga tegelema, aga äkki õnnestub see kord kuus?

Valisin päeva kalendris ja panin sinna kirja “SUUR SOTSIAALMEEDIA PÄEV”. Tahtsin kogu planeerimise, filmimise ja monteerimise selle päeva jooksul ära teha. Lootsin, et hoian niiviisi aega kokku, sest ei pea erinevate tööülesannete vahel pendeldama ja saan ühte projekti süveneda. Cal Newport õpetab oma raamatus, et pikas perspektiivis oled produktiivsem, kui töötad inimlikus tempos ja keskendud ühele projektile korraga.

Ma teadsin, et paljud suunamudijad loovad sisu kord kuus, aga ma ei olnud kunagi tervet päeva sisuloomele pühendanud. Algas eksperiment, kus ma soovisin välja uurida:

• Kas ma suudan ühe päevaga terve kuu jagu postitusi valmis teha?
• Kas regulaarselt postitamisest on kasu?
• Kas mulle meeldib teha ühe päevaga kõik postitused? Kas ma hakkan spontaansest postitamisest puudust tundma?

Eksperimendi tulemused ja järeldused

1. Ma ei jõua ühe päevaga kõike valmis

Suhteliselt ruttu sain aru, et ühest suurest sotsiaalmeediapäevast ei piisa, et luua 12 korralikku postitust. Mul läks minimaalselt kolm päeva ja kui ma ei suutnud tervet päeva vabaks võtta, siis läks nädal või rohkem.

Kõige rohkem aega võttis videote filmimine ja monteerimine. Ma üritasin protsessi kiirendada ja teha lihtsamaid videoid, aga ikkagi läks mitu päeva. Vähem videoid teha pole ka mõtet, sest iga kord, kui ma tulemusi analüüsin, siis näen, et videod on kõige populaarsemad postitused.

2. Regulaarne postitamine aitas kasvuplatoost üle saada

Regulaarsest postitusest oli kasu. Nii Facebooki kui Instagrami kasv oli seiskunud, aga regulaarse postitamise peale hakkas pall jälle veerema.

Punktiirjoon tähistab umbes seda hetke, kui minu lehtedel hakkasid ilmuma regulaarsed postitused. Facebooki joonel on kohe näha, et pikk platoo asendus võngetega. Instagramis ei toimunud esialgu mitte midagi, aga siis läks üks humoorikas video tüütutest Kristiine müügimeestest viraalseks. Paar kuud on möödas ja seniajani inimesed jälgivad minu lehte tänu sellele ühele Instagrami videole. Sellel on üle 80 tuhande vaatamise.

Viraalsusele järgneb plahvatuslik kasv, aga seda on keeruline taga ajada, sest keegi ei oska ennustada, millal või milline postitus viraalseks läheb. Aga kui regulaarselt postitada, siis on vähemalt statistiliselt suurem tõenäosus, et üks postitustest muutub viraalseks.

3. Mulle meeldib mitu päeva ainult sotsiaalmeediale keskenduda

20 minuti kaupa sotsiaalmeediaga tegelemine on tüütu, aga kui sellele pühendada päev või kaks, siis on palju kergem sisse elada ja protsessi nautida. Saan hoogu võtta, ideid koguda ja luua sisu, mille üle ma ise enam-vähem uhke olen. Postituste loomisega on samamoodi nagu kirjutamisega, et pead paar tundi vaeva nägema, enne kui head ideed paberile voolama hakkavad.

Kõige toredam aeg hakkas muidugi pärast seda, kui postitused Meta ajakavasse said. Elasin lihtsalt oma rahulikku elu edasi ja sain teateid selle kohta, et keegi jälle kommenteerib ja keegi jälle jälgib. See tekitas mulje, justkui toimuks sotsiaalmeedia kasv passiivselt nagu Amazonimüügid.

Mis edasi?

• Jätkan samas vaimus ja loon nelja nädala jagu postitusi “ühe” päevaga.
• Kuna ma ei teeni üldse mingit kasumit sotsiaalmeedias postitamise eest, siis edaspidi hakkan 12 postituse asemel looma 10 postitust. Kasv võib uuesti aeglustuda, aga üle kolme päeva kuus sotsiaalmeediale pühendumine ei ole strateegiliselt mõistlik otsus.