Kuidas ettevõtjana rohkem puhata?

Sellest on saanud lausa internetimeem, et ettevõtjad ei puhka piisavalt. Hakkame ettevõtjateks, et saada rohkem vabadust ja iseseisvust, aga mis me selle vabadusega teeme? Töötame veel rohkem.

Ettevõtjate hulgas on palju läbipõlemist ja stressi. Usume, et pidev pingutus on edu eeltingimus. Puhkamine tundub nagu laisklemine ja oma eesmärkide reetmine. Eriti valus on see faasis, kus ettevõte veel kasumit ei teeni – siis tundub, et iga minut tuleb ära kasutada.

Ettevõte ilma sinuta ei ole midagi! SINA oled hani, kes muneb kuldseid mune. Kui hani ära väsib või sureb, kaovad ka kuldsed munad.

Minu lahendus: kohustuslikud puhkused

Alustasin ettevõtlusega ülikooli kõrvalt aastal 2017. Alles nüüd, aastal 2025, olen puhkamise selgeks saanud! Leidsin raamistiku, mis sunnib mind tegema kvaliteetseid puhkusi.

Tuleb välja, et ka puhkamine on oskus, mida on võimalik õppida.

1. Sea konkreetne puhkepäevade eesmärk.

Kui hakkasin esimest korda programmeerimisteenust müüma, siis millegipärast oli ebameeldiv kliendile öelda, et kaon mitmeks nädalaks ära. Esimesed pool aastat puhkasin paar päeva siin ja seal, aga ühtegi pikemat puhkust ei teinud.

Üsna pea sain aru, et selline tempo pole jätkusuutlik. Inimesel on vaja paar korda aastas täielikult tööst välja lülituda. Läksin lausa närvi, et mis mõttes palgatöötajad puhkavad minust rohkem!

Otsustasin, et mul on uus aasta eesmärk: puhkan vähemalt 40 päeva aastas. Kusjuures ma ei arvestanud selle numbri sisse nädalavahetusi ega riigipühi.

Ilma konkreetse eesmärgita jäävad puhkused vahele. Kas sina üldse tead, kui palju sa puhanud oled viimase aasta jooksul? Millal? Mitu päeva? Kas järjest või üksikute päevadena?

Sea endale konkreetne puhkepäevade eesmärk ja ära unusta, et väärid rohkem kui 28 kalendripäeva puhkust!

2. Planeeri puhkused mitu nädalat ette, samamoodi nagu teevad palgatöötajad.

Isegi kui saaksid ettevõtjana spontaanselt puhata, siis see ei mõju vaimsele tervisele samamoodi kui etteplaneeritud ametlik puhkus. Pane puhkused varakult kalendrisse kirja.

Asi on selles, et kunagi pole hea aeg puhkuseks!

Alati on mingid tööotsad, mis jäävad tegemata. Kliendid tahavad tähelepanu, töötajad vajavad abi ja projektid hakkavad venima. Spontaanne puhkus jääb tegemata ja aasta saab otsa enne, kui jõuad puhkepäevade eesmärgi täita.

3. Ainult päris puhkepäevad loevad!

40 päeva aastas puhata on päris keeruline. Esimesel aastal tekkis kiusatus arvestada puhkepäevadeks ka neid päevi, kus olin lihtsalt liiga väsinud, et tööd teha. Selle nimi on haigusleht, mitte puhkus.

Ja mis sai siis, kui olin sunnitud puhkuse ajal ikkagi natukene tööd tegema? Vahel ikka juhtus, et mõni oluline ülesanne ei saanud enne puhkuse algust tehtud.

Kõik tööpäevad arvestasin puhkusest maha! Kui tegin puhkepäeval üle 30 minuti tööd, siis see ei olnud puhkus. Lubasin endale pool tundi päevas, et vajadusel meilidele vastata ja reklaamidel silma peal hoida.

Sellel aastal olen eriti ekstreemseks läinud oma reeglitega. Kui teen tavalisel nädalavahetusel või riigipüha ajal tööd, siis pean selle võrra rohkem puhkepäevi tegema. Nädalavahetus on püha.

Mis juhtub, kui ettevõtja päriselt puhkab?

• Harjutamine teeb meistriks. Oskan ennast palju paremini töömõtetest välja lülitada. Avastasin, et isegi stressirohketel aegadel suudan õhtuti ja nädalavahetustel töörežiimist välja astuda. Varem see nii ei olnud.
• Puhkused on profülaktika läbipõlemise vastu. Puhkusele minek ei ravi läbipõlemist, aga pikemad puhkused aitavad läbipõlemist ära hoida. (Sellest, miks puhkamine ei aita läbipõlemise vastu, loe siit: Läbipõlemine 2: Kuidas ma läbipõlemisest taastusin)
• Puhkuse ajal tulevad head ideed. Mulle meeldib vabadel päevadel lugeda ettevõtlusraamatuid, sest siis on piisavalt vaimset energiat, et sügavalt mõelda. Kui korraks eemalduda, siis paistavad probleemid ja lahendused paremini silma.
• Sissetulek muutub iga eduka puhkusega aina passiivsemaks. Puhkust planeerides oled sunnitud tööülesandeid automatiseerima, delegeerima või lihtsalt ära jätma. Näed täpselt, millised äriprotsessid ei tööta veel ilma sinuta.

Kusjuures tuleb välja, et 40 puhkusepäeva on minu jaoks isegi liiga palju. Augustis oli plaanis veel üks nädal vabaks võtta, aga jätsin selle puhkuse täiesti ära. Mulle meeldib mu töö! Kõik ebameeldivad ülesanded on ammu delegeeritud.

Mis siis, kui EI SAA eemale astuda?

Olin juba postitust avaldamas, aga jäin mõtlema kõigile neile, kelle jaoks kahenädalane puhkus on võimatu.

• Teenusepakkujad, kes müüvad oma aega. Kui tööd ei tee, siis raha ei saa.
• Juhid, ilma kelleta töötajad ei tea, mida teha. Kui tööd ette ei sööda, siis kratid tööd ei tee.

Delegeerimine ja automatiseerimine on oskus, mida olen aasta aega intensiivselt harjutanud, aga olen jätkuvalt algaja. Praeguste teadmiste põhjal oskan anda selliseid soovitusi:

1. Kui müüd teenust, siis sinu teenuse hind peab olema piisavalt kõrge, et rahastada 28+ päeva “palgata puhkust”. Tõsta hinda! Kui hinda tõsta ei saa, siis midagi on väga-väga valesti.
2. Õpi täielikult delegeerima. See tähendab, et assistent alustab tööd ise ja teeb tööülesande otsast lõpuni iseseisvalt. Koolita töötajad piisavalt välja, et nad saaksidki tööülesande eest täielikult vastutada. Selle teema kohta on hea raamat “Buy back our time”.
3. Loo jooksvalt checkliste ja juhendeid. Isegi kui praegu pole piisavalt raha, et ülesandeid delegeerida, siis tegutse süsteemselt. Loo korduvatele ülesandele tööjuhendeid ja täienda neid. Kui tekib võimalus, siis on sul juba olemas “tööülesande komplekt”, mida assisstendile saata.
4. Kui seni oled müüki pannud tooteid ja teenuseid, mis vajavad pidevat tähelepanu, siis ära neid vähemalt juurde tekita. Kõik järgmised ideed olgu passiivsed! Kasuta aktiivset sissetulekut, et rahastada passiivset.
5. Võta endale assistent. Täna. Virtuaalassistendid küsivad (2025 septembri seisuga) 25-30 eurot tunnis ja neile võib vabalt anda ülesandeid, mida on näiteks ainult korra nädalas vaja teha. Mina delegeerisin ülesande, mis võttis kord kuus 20 min! Nüüd mul on igas kuus 20 min rohkem aega.

Annan jooksvalt teada, mida veel delegeerimise kohta õpin.

Ära ole see ettevõtja, kes töötab 24/7! Teekond eduni ei pea olema vastik.