Eelmisel nädalal saime kaks müüki, mis on kõvasti rohkem kui null müüki. Leidsin lendlehe disaini, mis läks inimestele paremini peale. Tuleb välja, et vähem infot on parem kui rohkem infot. Panin lehe peale ainult QR koodi ja paar lauset ja inimesed skännisid.

Esmaspäeval läks kokkamine väga hästi. Ma sain rahulikult kohvikus istuda ja tööd teha, kuni kokad köögis mässasid. Köögid on minu jaoks natuke liiga lärmakad ja väsitavad. Efektiivsem on istuda kohvikus ja kirjutada suhkrulaksu peal lepinguid ja disainida sotsiaalmeedia postitusi.
Teisipäeval viisime kolmele inimesele portsud laiali. Meil oli kaks müüki ja üks loosi võitja. Plaan oli ülejäänud toidud tasuta ära jagada. Käisin ukselt uksele ja pakkusin tasuta toitu. Pooled inimesed olid nõus toitu vastu võtma. Nad pidid selleks ainult meie veebilehel konto tegema ja “tellimuse esitama”, et me saaksime oma süsteeme katsetada.

Klientidel üle õla vaatamine oli väga kasulik. Ma nägin kohe ära, mis asjad kliente segadusse ajasid ja sain samal õhtul kiiresti muudatusi teha. Näiteks, mul oli ostukorvi lehe üleval servas nupp “telli kausside tagastus”. Seda nuppu ei ole vaja enne, kui sul on mingid kausid kodus olemas, aga kõik inimesed jäid seal korra pidama ja olid segaduses. Nad küsisid mu käest, kas nad peavad sinna vajutama või mitte.
Kahjuks jäid kümme portsu jagamata, sest ilm oli väga õudne. Vihma sadas ja mu kodus prinditud pakenditel jooksis tinti maha. Kui ma seisin värisedes ukse taga oma kausikestega, millel ei olnud enam teksti võimalik lugeda, ja inimene ukse peal ütles “oh sa vaesekene!”, siis ma otsustasin, et on aeg koju minna. Meil oli kodus köök välja rebitud ja igal pool oli saepuru, nii et ma ei saanud kokata terve nädala. Sain selle asemel ise Truli toitusid süüa ja see oli ka üsna kasulik. Mängisin klienti ja andsin hiljem kokkadele tagasisidet.

Nüüd on köök jälle ilus ja ma saaksin seal lõbutseda, kui mul ainult selleks aega oleks. Ostsin köögiviljakasti ja lihakasti tellimuse, sest ma tahan ise natukene ökom olla oma toiduga. Mul oli nagunii vaja, et keegi mulle toitu ostaks, sest poes käimine võtab liiga palju aega ja energiat. Ma ei jaksa iga nädal mõelda ja otsustada, mis toidud võiksid tervislikud olla ja mis parasjagu Inglismaal kasvab. Nüüd mulle tulevad iga nädal toorained ise koju ja mulle jääb ainult välja mõelda, mis retsepte nendest teha.

Ma oskan piisavalt hästi kokata, et retseptide välja mõtlemine ja tegemine ei ole suur pingutus. Pigem ongi lõbus natukene suvalisi köögivilju igale poole sisse visata. Ma tegin näiteks hirveliha pada, kuhu ma panin igasuguseid juurikaid ja lehtkapsast. See tuli megahea.