Käisin laadal raamatuid müümas ja jäin miinusesse

Käisin 12. ja 13. aprillil Mustame Keskuse kevadlaadal raamatuid müümas. Hea, et minu eesmärk oli laadal müümist katsetada, mitte raha teenida.

Eesmärk: katsetada laadal müümist

Seni on “Tõhusa õppimise saladused” reklaamikanaliks olnud

• Facebooki ja Instagrami reklaamid,
• suusõnalised soovitused,
• Google’i otsing,
• Apollo ja Rahva Raamatu riiulid.

Tahtsin proovida, kui hästi toimib laadal raamatute müümine.

Minu varasem kogemus käsitöö müügiga on olnud väga halb. Viimane kord, kui jõululaadal käsitööd müümas käisin, siis külmetasin kuus tundi lume sees ja ei saanud ühtegi müüki.

Ootused ei olnud väga kõrged.

Ettevalmistused

• Rentisin väikese laua,
• rentisin kaardimakseterminali,
• meisterdasin paar reklaami.

Tulemus: kaks müüki

Võib öelda, et seekord läks laadal müümine paremini kui kunagi käsitööga, sest sain esimesel päeval kaks müüki. Aga need müügid ei katnud minu kulusid.

Esimene müük tuli tänu ühe teise müüja soovitusele, kellega mõnda aega juttu rääkisin. Õppisin, et tuleb vestelda inimestega, isegi kui nad kohe alguses ütlevad, et nad ei ole ideaalne klient.

Teine müük tuli nii, et lapsevanem nägi raamatut ja ütles: “Ahaa! Ma just mõtlesin, millisest raamatupoest ma seda ostma hakkan.”

Tuleb välja, et ta juba teadis minu raamatust, aga polnud lihtsalt ostmist ette võtnud.

Kahjum: 58,22€

Sama ajakuluga oleks võinud palju lihtsamini raha teenida. Näiteks oleksin võinud kaks päeva luua uusi Meta reklaamikampaaniaid või kirjutada raamatuteemalisi blogipostitusi, mis Google’i otsingus välja tulevad.

Vaatame asja positiivsest küljest

Laadal viibimine toimis nagu awareness kampaania. Keegi ei soovinud raamatut osta, aga paljud jäid erkkollast raamatut vaatama. Järgmine kord, kui nad seda Apollo või Rahva Raamatu riiulil näevad, siis ehk tunnevad ära.

Täitsin eesmärgi! Proovisin laadal müümist ja jõudsin järeldusele, et ma ei pea seda enam mitte kunagi tegema.

Isegi kui oleks hästi läinud, siis ma ei soovi rohkem laatadel käia.

Esiteks, laadal passimine on üks ütlemata nüri tegevus. Mulle endale ei meeldi pealetükkivad müügimehed, nii et ka mina ei soovinud inimestele närvidele käia, kes ilmselgelt lihtsalt tahavad poodi piima ostma minna. Vestlesin ainult nendega, kes huviga stende vaatasid.

Teiseks, laadad toimuvad just sellistel aegadel, kui ma tahaks puhata – nädalavahetustel, suvel, jõuludel. Ma tahan olla laada klient, mitte müüja.

Milliseid tooteid peaks laadal müüma?

Minu ümbruses olevatest müüjatest läks kõige paremini daamil, kes müüs peavõrusid, patsikumme ja sokke. Jälgisin terve päeva seda, kuidas isegi poodi kiirustavad inimesed seisma jäid ja sokke vaatasid.

Jõudsin järeldusele, et laadal tuleb müüa kaupasid,

1. mis maksavad 2-6€,
2. mida saab emotsiooniostuna teha,
3. mille ostmist saab kuidagi ära õigustada. Nägin, kuidas inimesed mõtlesid: “Sokke on ju ikka vaja.”

Õnneks ma ei soovi sokke müüa. Saan rahus oma aega panustada teistesse turunduskanalitesse.