Minu korraldatud mastermindil osaleb palju tublisid eesti ettevõtjaid, sealhulgas jurist ja Legal Room asutaja Keit Kukk. Keit on nii mõnigi kord liikmeid juriidiliselt keerulisest situatsioonist välja aidanud, nii et ma küsisin, kas ta oleks nõus minu blogi lugejaid harima. Keit oli lahkesti nõus alustavale ettevõtjale näpunäiteid jagama.
Alustaval ettevõtjal on vaja korraga mõelda nii paljudele asjadele, et juriidika jääb tihti tagaplaanile. Keit annab soovitusi, kuidas rakendada alustaja ettevõtjana 80/20 printsiipi juriidikale. Mis on need 20% tegevustest, mis toovad 80% tulemust (või hoiavad ära 80% võimalikku kahju)? Siin on Keidu vastused.
1. Kui asutad osaühingu koos sõbraga ja jagate osalused 50-50, siis koostage omavahel osanike leping.
Väga sageli soovitakse ettevõtlusega alustada koos sõbraga ning alustavate ettevõtjatena jagatakse osaühingu osalus 50-50. Kahjuks mõne aja möödudes aga selgub, et koostöö ei suju ning osaühing muutub tegutsemisvõimetuks, kuna otsuseid osaühingus ei suudeta vastu võtta ning kokkuleppele ei jõuta ka osas, kes peaks osaühingust lahkuma.
Seega selliste probleemide lahendamiseks tulevikus on mõistlik sõlmida osanike leping, kus paika panna vähemalt teemad, mis kõige sagedamini probleeme valmistavad: osanike tööpanused, mis saab siis kui üks osanikest tahab või on sunnitud osaühingust lahkuma, või kui osanikud omavahel tülli lähevad.
Vahel selgub juba sellise lepingu ettevalmistamise käigus, et partnerite nägemused ettevõtlusest on väga erinevad ja koos ei olegi mõtet ettevõtet asutada. Kuid võib olla ka vastupidi, partnerid saavad sellised olulised küsimused selgeks räägitud ja koostöö sujub selle võrra paremini, et kokkulepped partnerite vahel on selged.
2. Kaitse seda, mis toob sulle raha sisse.
Kui alustava ettevõtjana on sinu aeg ja raha piiratud ning soovid juriidiliste teemadega tegeleda üksnes minimaalselt, siis võiksid mõelda, mis toob sulle raha sisse ja kuidas seda vajadusel kaitsta.
Näiteks kui lood e-poe, siis on sul vaja e-poe kasutustingimusi, mis reguleeriks ostude sooritamist ning privaatsuspoliitikat andmekaitse reeglite osas. Lisaks peaksid ennast kurssi viima tarbijate õigustega internetis osteldes.
Kui osutad teenuseid, siis võiksid luua endale teenuse osutamise lepingu põhja, mida saad kohendada iga kliendi jaoks sobivaks ja kus on vähemalt ära kirjeldatud mis on sinu teenuse sisu, hind ning maksetingimused ja olulised tähtajad.
Kui sinu äri põhineb kellegi loomingul näiteks soovid anda välja e-raamatuid, luua kellegi loodud kujundusega märkmikke vms, siis veendu et sinu ettevõte saab autoriõiguste omajaks. Kui selline leping puudub võid ohtu panna oma ettevõtte tegevuse.
3. Veendu, et sa saad aru juriidilistest dokumentidest, millele sa alla kirjutad ning vajadusel otsi abi.
Kui sa ei ole varem juriidiliste dokumentidega kokku puutunud ning sa pole päris kindel, kas saad nende sisust täielikult aru, siis küsi abi. Näiteks sageli allkirjastatakse tähtajalisi üürilepinguid, kus on sees suured leppetrahvid ja millest ei ole võimalik enne tähtaja möödumist välja saada. Siis aga selgub aasta möödudes, et äriplaan tegelikkuses isegi ei toimi, kuid üürilepingust tuleb ettevõttele igakuine suur kohustus.
4. Kui ka investeerid oma ettevõtte alt, siis hinda regulaarselt oma ettevõtte riske.
Ettevõtlusega alustades on väga tavaline, et samasse ettevõttesse laekub ettevõtlustulu, mida ka investeeritakse. Ühel hetkel leitakse end olukorrast, kus ettevõttes on märkmisväärne investeerimisportfell, aga ka ettevõte on olulisel määral kasvanud ja soovitakse näiteks võtta suuremaid riske, sõlmida riskantsemaid lepinguid või võtta tööle töötajad.
Kui tead juba alguses, et soovid oma ettevõtet oluliselt kasvatada ja sellega kaasnevad erinevad riskid, siis loo investeeringuteks teine ettevõte. Kui sul selliseid teadmisi alguses ei olnud ja sul on juba ühes ettevõttes koos nii kasvav aktiivne äritegevus kui investeeringud, siis konsulteeri juristiga enne ettevõtluses suuremate riskide võtmist, millised on võimaluseks riskide maandamiseks.
Kui sul on juriidilist abi vaja ja sinu tutvusringkonnas ei ole juriste, siis mina julgen Keit Kukke soovitada. Meil on mastermindinga seoses virtuaalsed kohtumised iga kolme nädala tagant, nii et mul on 🧐 kardinatagune vaade sellele, kui tublisti Keit tööd teeb. Ettevõtjad ja investorid, tutvuge Legal Room teenustega.
3 thoughts on “Jurist Keit Kukk soovitab: Kas ja kui palju mõelda juriidikale alustava ettevõtjana?”
Privaatsuspoliitikad ja müügitingimused on mingi feel-good-nii-tõsiseltvõetav-on-see nähtus ja ühtlasi viis juristidele ChatGPT’d jooksutades taskuraha teenida.
– mida see üldse tähendab, et privaatsuspoliitika on ‘veebilehel avaldatud’? Ma vajutan CTRL + S ja tingimused muutusid. Loodate Google’i puhvri ja Web Archive’i peale? Ma blokin ära need või panen kõik JS’i taha. ‘Paroolid on salvestatud ainult räsidena’ tõmbab 99% elanikkonnast juhtme lõplikult kokku.
– üheski vaidluses pole kunagi kellegi hoole ja armastusega tehtud müügitingimuste dokument jäänud peale Eesti Vabariigi või Euroopa Liidu seadustele. ‘Tarne garanteeritud vaid eile laekunud ettemaksel tugrikutes’ kaupmehe poolt ei päde nagu ei lenda ka ‘kuskil polnud kirjas, et ma ei või maksta 100 aasta jooksul 0% intressiga’.
Keit vastab:
1. On omaette teema, kas ja kui mõistlikud isikuandme kaitse seadus on. Hetkel sellised reeglid aga kehtivad ja pisteliselt nende täitmist ka kontrollitakse. Seega kui alustava ettevõtja klient on eraisik, siis tasuks minu arvates end siiskinõuetega kurssi viia. Selleks ei peagi ilmtingimata palkama juristi, vaid kui on aega ja soovi võib ka ise end seadustega kurssi viia või kasutada näiteks internetis saada olevaid näidismalle.
2. Müügitingimuste osas on müüjal erinevad seadusest tulenevad informeermiskohustused tarbija ees. Müügitingimused on lihtsalt üks võimalus, kus selline info tarbijale esitada. Kui klient on tarbija siis ei olegi võimalik sageli müügitingimustes kokku leppida seadusest erinevalt – sest seadus kaitseb nõrgemat poolt, ja eeldab et see on tarbija. Kuid mõnes kohas on müüjal siiski valikuvõimalus. Näiteks on tarbijal võimalik üldjuhul e-poe ostudest taganeda 14 päeva jooksul. Kui aga ettevõte rikub teavitmiskohustust, et taganemisaeg on 14 päeva, siis pikeneb see periood märkmisväärselt.Samuti kui tarbija kasutab taganemisõigust saab tagastamisega seotud kulud tarbija kanda jätta ainult siis kui tarbijat on sellest enne teavitatud. Kui klient on juriidiline isik, siis on võimalusi erinevateks kokkulepeteks veelgi enam.
– üldse ei ole mõistlik kui ma sisuliselt teen npm install privacy-policy ja seal siis kood ise paneb *firmanimi* ja *aastanumber* õigeks. Loeme kõik koos Riigi Teatajast parem.
– kui ma tahaks kliendina jonni ajada, siis ma väidaks, et mina pole sellist asja digiallkirjastanud. Kui keegi näitaks ette, et näe ikkagi Smart-ID’ga olete allkirjastanud, siis ma ütleks, et mulle küll sellist teksti ei kuvatud, mis seal allkirjastatud on, petised olete! : ) Genereerisite oma lähtekoodist unikaalse räsi ja panite selle ka allkirjastatavasse dokumenti? Ma väidan, et see ei tõesta, et tol hetkel just see kood ka toodangus oli või isegi kui oli, siis te otsisite räsikollisioni.
Ma tahan öelda, et kõik see värk töötab, nagu juristid ütlevad ‘mõistlikul määral’, ‘mõistlikkuse piires’, ‘mõistlikel eeldustel’. Ja kui sisuliselt on seadus lihtsalt ‘olgem normaalsed’, siis nahui me seda kodeerime/tiražeerime?
Tänapäeva maailm on cookie notice.